Paarkümmend noort on jätnud uues riigigümnaasiumis õpingud katki ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Kui 1. septembril alustas Kohtla-Järve riigigümnaasiumis õppetööd üle 320 õpilase, siis pärast esimest koolivaheaega tuli neid kooli vähem kui 300. 26 õpilasele polnud uue kooli nõuded sobivad, muu hulgas noa ja kahvliga söömise nõue.

Kooli direktori Hendrik Aguri sõnul on üks põhjus see, et vene õppekeelega koolidest tulnud õpilastele teeb raskusi eesti keeles õpe.

"Kui üle tulevad õpilased, kes tulid 11. ja 12. klassi, siiani õppisid 60/40 ehk 60 protsenti eesti keeles ja 40 protsenti vene keeles, siis siin need õpilased jätkavad ju samal moel, aga siin nad jätkavad tegelikult ehk 60 protsenti ongi eesti keeles. Kahjuks nad pole päris valmis selleks ehk eelnev töö koolides ei ole toiminud - kirja järgi küll oli eesti keeles, aga tegelikult see ei ole nii olnud," selgitas Agur.

Tema sõnul pole põhjuseks olnud vaid see, et venekeelsetest koolidest pärit õpilastel oleks eestikeelses koolis õppekeelega raskusi.

"Kui rääkida koolikultuurist, siis ei meeldi nõuded. Ei meeldi lihtsad asjad, näiteks see, et kooli sööklas peab noa ja kahvliga sööma. Me tõesti nõuame seda, et kui on tavaline praad, siis ei sööda seda ainult kahvliga. Teine näide on, et me nõuame korrektset riietust, sest see loob akadeemilist keskkonda," ütles Agur ERR-ile.

Lisaks sellele, et vahetunud on mõned kooli töötajad, selgus kooliaasta edenedes, et juurde on vaja õpetajaid, kes suudaks vene noortele eesti keelt õpetada.

"Me võtsime hüppeliselt juurde eesti keel teise keelena õpetajaid. Tavalises eesti õppekeelega koolis sellist ametinimetust isegi ei tunta. Ja ka mina tunnistan, varasem ei osanud ma seda tähtsustada. Aga nüüd on need õpetajad meie staarid, kes peavad tegema kõik selleks, et vene emakeelega õpilased saaksid eesti keele hästi selgeks."

Kirjanduse õpetaja Eliisa Puudersell tunnistas, et erineva keeletasemega õpilastele tundide andmine on keeruline, kuid mitte võimatu tegevus.

"Vene emakeelega õpilaste keeletase on erinev. Ja kirjandust on küllaltki raske anda vastavalt nende erinevale tasemele. Aga see on õpetanud mulle endale ka väga palju ja ma pean ütlema, et see areng kahe kuuga on tegelikult väga suur olnud, eriti ma näen seda just enda vene õpilaste puhul väga palju. Igati positiivne," tunnistas Puudersell.

Venekeelsest perest pärit, kuid enne uue kooli avamist eestikeelses Kohtla-Järve Järve gümnaasiumis õppinud 11. klassi õpilane Darja Gužovskaja tunnistas, et talle meeldib uues koolis rohkem.

"Siin koolis kasutatakse uuemaid õpetamismeetodeid, mis rohkem keskendub sellele, et sa saaksid õppeainest aru ja sa tõeliselt mõistaksid, mida sa teed. Mitte, et sa lihtsalt tuubid asju pähe."

Ida-Virumaal on õpilastel valida kahe riigigümnaasiumi - neli aastat tagasi valminud Jõhvi gümnaasiumi ja äsja avatud Kohtla-Järve kooli vahel.

Kohtla-Järve Ahtme põhikooli 9.  klassi õpilane Aleksandra Tšervjakova nentis, et kuigi ta elab Kohtla-Järvel, siis tema valik langeb tõenäoliselt Jõhvi gümnaasiumi kasuks, mis asub ta kodule lähemal. Venekeelses põhikoolis eesti keeles vaid eesti keelt, ajalugu ja ühiskonnaõpetust õppiv neiu tunnistas, et ta pelgab gümnaasiumisse minekut.

"Eesti keeles on raskem õppida ja ma kogu elu olen õppinud vene keeles. Ja mulle on see raskem," tunnistas Tšervjakova.

Vaata pikka intervjuud direktoriga: 

 

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: