Eestikeelseid õpetajaid pannakse vene lasteaiarühmadesse aina juurde ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Keelekümblusrühm.
Keelekümblusrühm. Autor/allikas: Posimees/Scanpix

Mullu alustati venekeelsetes lasteaedades programmiga, kus lasteaiarühmas on üks õpetaja, kes suhtleb lastega eesti keeles. Taolisi rühmi oli üle Eesti poolsada. Kuivõrd ettevõtmine on saanud kiitust nii õpetajatelt kui lapsevanematelt, lisandub tänavu 30 rühma. Kaugem eesmärk on, et oma eestikeelne õpetaja oleks kõigil rühmadel, kes seda soovivad.

Eelmisel õppeaastal valiti konkursiga välja 10 Tallinna ja 12 Ida-Virumaa lasteaeda, kust osales programmis kokku 53 rühma Tallinnas, Narvas, Kohtla-Järvel, Jõhvis, Sillamäel ja Toilas. Kõik 53 õpetajaga seotud kulud tasus riik.

Haridusminister Mailis Reps ütles ERR-ile, et esimesed 53 õpetajat, kes ütlesid kohe, et jah, selline võimalus huvitab neid, leiti piltlikult öeldes mõne tunniga. Kuivõrd erinevalt kooliõpetajatest lasteaiaõpetajatest Eesti puudu pole, ei teki ministri sõnul probleeme ka lisanduvasse 30 rühma inimeste leidmisega.

"Lasteaiaõpetajate puhul me võime öelda, et tegelikult tuleb noori kogu aeg peale. Ka tänavu oli see eriala Tartu ülikoolis üks kõige kõrgema konkursiga üldse, kaheksa ühele. Huvilisi on rohkem kui me täna suudame vastu võtta," rääkis Reps.

Ida-Virumaal lasteaiarühmades lastega eesti keeles suhtlev õpetaja ei pruugi ise rahvuselt eestlane olla. Enamik 53 õpetajast räägivad ka kodus eesti keeles, kuid nende hulgas on ka neid, kelle kodune keel pole eesti keel, kuid kes valdavad keelt väga hästi, C1 tasemel, kinnitas minister.

Repsi sõnul on see siiski pigem erand. "Me ei tahtnud, et tekiks olukord, kus meile lasteaiast öeldakse, et me teeme (nagu nõutud), aga tegelikult ei tehta," märkis ta.

Eestikeelse õpetaja lastaias viibimine aitab ka venekeelsetel õpetajatel oma eesti keele sõnavara täiendada, näitas esimese aasta tagasiside.

"Lasteaiad on märku andnud ka viimaste päevade jooksul, et nad tahaksid laiendada programmi teistesse rühmadesse. Nii laste kui lapsevanemate tagasiside on äärmiselt positiivne. Eks me teame, et umbusk ühiskonnas on ikkagi üsna tugev, aga see projekt on siiani saanud küll ainult kiidusõnu," rääkis Reps.

Repsi sõnul andis esimese aasta positiivne tagasiside ministeeriumile piisavalt julgust, et sama programmiga liikuda edasi algklassidesse.

Eesmärk jõuda kõikidesse rühmadesse

Ministeeriumit praegune eesmärk on sada taolist rühma aastas; kui tahta programmiga kiiremini laieneda, oleks vaja rohkem raha ja suuremat tellimust ülikoolidele.

"Oleme leidnud, et see on optimaalne, sest on vaja tagada ka õpetajate vastav koolitus ja tugi. Kui oleks sellised rühmad lasteaedades ja ka juba klassid algkoolides, see oleks suurus, mida ka ülikoolid suudaksid toetada," ütles ta.

Repsi sõnul on ministeeriumi eesmärk ikkagi, et programmiga jõutaks kõigi muukeelsete lasteaiarühmadeni ja algklassideni.

"Jah, see on meie soov, aga me ei välista, et osa lasteaedu ja koole võtavad teise võimaluse: kas minnakse üleüldse üle eesti keeles õppele – mõned koolid jõuavad ka sellise tempoga liikuda – või siis jätkatakse keelekümblusega, sest ka sellel programmil on palju positiivseid tulemusi," rääkis ta.

Keel hakkas ka õpetajatele külge

Eestikeelsel õpetajal rühmas on lasteaias täiskoormus. Temale lisaks jääb lasteaeda alles ka eesti keele õpetaja, kes tegeleb grammatika õpetamisega.

HTM-i üldharidusosakonna peaekspert Tiina Peterson selgitas, et eestikeelne õpetaja jälgib ja toetab venekeelses rühmas laste arengut eesti keeles, tagab eestikeelse suhtlemise iga lapsega igapäevategevustes, teeb koostööd lapse pere ja rühmameeskonnaga, organiseerib lasteaiarühmas igapäevaselt lastele eesti keele omandamiseks mängulisi õppe- ja kasvatustegevusi ning kujundab lastele rühmas eesti keele omandamiseks sobiva õpi- ja kasvukeskkonna.

Et teada saada, kuidas meetod töötab, tegi Tallinna ülikool mullusel õppeaastal uuringu pilootprojekti rakendumisest. Uurimistulemuste järgi hindasid lasteaedade õpetajad ja juhid kõrgelt eestikeelse õpetaja mõju laste eesti keele omandamisele.

"Eestikeelsed õpetajad on venekeelsesse meeskonda väga oodatud, neid iseloomustatakse kui innovaatilisi ja professionaalseid õpetajaid ning avatud suhtlejaid, kes lisaks lastele eesti keele õpetamisele suhtlevad meeleldi eesti keeles ka kolleegidega, aidates kaasa nende eesti keele oskuse paranemisele," märkis Peterson.

Idee on pärit Euroopa riikidest, täpsemalt Soomes, Hollandist ja Saksamaalt, kus taolist meetodit kasutatakse uusimmigrantide lasteaedades.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: