Mis tunne on olla kuulus?

Mina ei ole seda kuidagi soovinud ega taha seda. Olen ennast ka praegu proovinud meediakärast eemale hoida.

Siin võin teile öelda, et kui peaminister Jüri Ratas kutsus kodanikupäeval Facebookis märkama häid inimesi enda ümber, kirjutati kommentaaridesse konkurentsitult kõige rohkem nimi Illar Lemetti.

Kolleegid on seda mulle öelnud, jah.

Olete rahul?

Ma ei ole seda kuidagi taotlenud, aga ei saa salata, et iga positiivne sõna mõjub praeguses olukorras hästi.

Kas olete president Kaljulaidi vabanduse vastu võtnud?

Tänan presidenti, tal on väga selge seisukoht. Ja kasutan võimalust tänada ka kõiki teisi, kes on mind hea sõnaga meeles pidanud, jõudu soovinud.

President Kaljulaidil isiklikult ei olnud mingit põhjust minu ees vabandada, aga eks ta pidas silmas laiemat pilti.

Ta vabandas teie ees selle pärast, kuidas teie riik on teiega käitunud.

Jah.

Mis on süvariik?

Väljamõeldis.

Ühele valitsusparteile olete teie selle kehastus.

Kui nii, on see täiesti arusaamatu.

EKRE esimees Mart Helme ütles pärast teie vabastamist ametist, et nüüd ei pea uus minister hakkama esimesest tööpäevast pidama sõda kantsleriga. Kas teie sõdisite minister Järvikuga?

Ei, absoluutselt mitte. Nagu ka peaministrile kirjutasin, siis meie igapäevane läbisaamine minister Järvikuga oli tegelikult väga hea. Ta ei teinud mulle ühtegi suulist ega kirjalikku etteheidet.

Loomulikult oli meil erinevaid diskussioone, loomulikult ma väljendasin oma seisukohta, kui leidsin, et seda tuleb teha. Aga seda ei pea ma mingiks konfliktiks.

Eelmises valitsuses oli maaeluminister Tarmo Tamm Keskerakonnast. Temaga saite läbi?

Ma olen kõigi ministritega väga hästi läbi saanud.

Asekantslerist tõstis teid kantsleriks minister Urmas Kruuse Reformierakonnast. Kui lähedane te sellele parteile olete?

Olen olnud täiesti apoliitiline ametnik, mul puudub igasugune lähedus erakondadega.

Asekantsleriks tõi teid maaülikoolist Helir-Valdor Seeder, Isamaa nüüdne esimees. Miks nõustusite riigitööle minema?

Maaülikoolist tulin ma põllumajandusameti peadirektoriks...

Kui ajaloos veel tagasi vaadata, siis ülikoolis õppisin agronoomiat ja magistrantuuris mullateadust, pärast seda õpetasin maaülikoolis kuni 1999. aastani ökoloogiat, keskkonnakaitset ja mullateadust. Siis tulin tööle põllumajandusministeeriumisse, sealt läksin Sakku juhtima põllumajandusuuringute keskust. Ja sealt läksin 2005 uuesti ülikooli, põllumajandus- ja keskkonnainstituudi direktoriks ja viis aastat hiljem kutsuti mind kandideerima moodustatava põllumajandusameti peadirektoriks. Kuna kodu on Tallinna lähedal Harjumaal, siis tulingi. Ja sealt sain ministeeriumi asekantsleriks.

Te ei kahetse riigitööle minemist, praegu?

Ei.

Kas maaeluministeeriumis oli juhtimiskriis?

Ei olnud. Loomulikult oleneb, mis tõlgendus sellele anda, aga juhtimiskriisi kui sellist meil minu arusaamist mööda küll ei olnud.

Koostöö puudus ministri ja kantsleri vahel?

Mina seda kindlasti väita ei saa.

Miks maksis minister Järvik teile oktoobri lõpus kuupalgast suurema tulemustasu?

Eks tuleb küsida Mart Järvikult. Tavaliselt makstakse tulemustasu hea töö eest. Küllap nii oli  ka seekord.

Milline on ministeeriumi emotsionaalne seisund, kui valitsus vahetub ja uus minister tuleb majja?

Positiivne ootus üleüldiselt. (Mõtleb) Jah, nii ongi.

Ametnikkonnale muutub siis ju päris palju?

Muutub. Aga uue ministriga kaasnevad alati uued võimalused valdkonda edendada, see ongi positiivne ootus.

Milliste tunnetega võeti tänavu aprillis maaeluministeeriumis vastu Mart Järvik?

Ei oska teiste eest kõneleda, aga arvan, et tunded olid samasugused nagu ikka uute ministrite puhul. Kindlasti ei võeta majas ühtegi ministrit vastu eelarvamusega.

Samas on eelarvamused nii inimlikud.

On, aga oodatakse ju, et koos ministriga ja tema toodud poliitikaga on võimalik maaelu ja põllumajandust edendada. Maja aitab alati sellele kaasa.

Mäletate, mis muutus Järviku ministriks tulekuga maaeluministeeriumis?

Kõik ministrid on erineva käekirjaga. Antud juhul võib ühe olulisema muudatusena tuua esile ministri nõuniku aktiivset osalemist juhtimisprotsessis.

Te peate silmas Maido Pajo tegevust?

Jah.

Oli siis nii, nagu mõned teadjad ütlevad, et ajuti polnud selge, kes on minister – kas Mart Järvik või Maido Pajo?

Mina nii ei ütleks. Aga paljud ministri töökorraldused liikusid ministeeriumis nõuniku kaudu, otse andis ta korraldusi väga harva.

Riigisekretäri Taimar Peterkopi komisjoni raport – on see teie jaoks objektiivne?

Jah, on küll. Võibolla on kasutatud kohati pehmeid sõnastusi ja sünonüüme seal, kus oleks saanud ka teistmoodi öelda. Aga see on objektiivne, nii palju kui mina oskan hinnata.

Komisjon ei kasutanud sõnu valetas, varjas...

Jah, kasutas sünonüüme.

Peterkopi raporti järgi ületas minister Järvik oma pädevust, kui püüdis sekkuda veterinaar- ja toiduameti [VTA] järelevalve läbiviimisse, minister Järvik on andnud avalikkusele vastuolulisi või küsitavaid selgitusi, minister Järvik on teadnud huvide konfliktist oma lähiringis... Mida kantsler saab sellises olukorras teha?

Kantsler saab juhtida ministri tähelepanu asjaoludele. Kantsler saab juhtida tähelepanu ka laiemalt.

Kas teil oli Järvikuga neil teemadel juttu?

Mõnel olulisel momendil, kui oli selge, et tuleks ühte- või teistmoodi käituda, siis ma proovisin oma arvamust väljendada ka kirjalikult, meili saates.

Võeti teie arvamust kuulda?

Valdavalt jäid need meilid vastuseta.

Mart Helme süüdistas teid, et töötasite vastu oma ministrile. On tema sõnades natukenegi tõtt?

Kindlasti mitte. Ma ei ole kunagi ühelegi ministrile vastu töötanud. Loodan, et vastu töötamiseks ei loe keegi oma arvamuse väljendamist. Kui seda teeksime, siis oleks midagi ikka väga valesti.

"Ta ei esitanud ministrile listeeria teemal õigeaegselt toiduohutust puudutavaid raporteid, ei hoidnud teda jooksvalt kursis, suunati protsesse niimoodi, et löögi alla langesid teatud üksikud firmad, kellede kaudu oli võimalik rünnata ministrit, lekitas ajakirjandusse ministeeriumi siseinfot." Need on Helme sõnad.

Esiteks, kes vähegi teab ministeeriumi töökorraldust, siis listeeriaskandaalist ja VTA-st  rääkides, VTA allub otse ministrile. Teiseks, sisuvaldkondi juhivad asekantslerid.

Kantsler on majas üldjuht, kelle kaudu sisuvaldkondade info igapäevaselt ei käi. Kantsler tegeleb eelarvega, haldusküsimustega, korraldab IT- ja personaliküsimusi. Nii et sellel [Mart Helme] väitel ei ole mingit alust.

Kuidas teie saate aru järgnevast: "...ametnikud võivad ja peavadki rääkima. Peavad rääkima otse poliitikutega, peavad rääkima ka avalikult, kui on seda vaja. Mitte mingil juhul me ei saa ehitada sellist riiki, kus me peame kedagi suukorvistama."?

Pooldan, et rääkida tuleb, diskussioon peab olema, ministeeriumis ka ministri ja kantsleri, samuti kõigi teiste osapoolte vahel. Ilma diskussioonita ei ole koostöö mõeldav.

Need sõnad ütles peaminister Ratas esmaspäeva õhtul AK otse-eetris. Teie ju seda tegitegi – rääkisite avalikult, et minister andis meediale valeinfot ning andsite ütlusi septembri alguses prokuratuuris ja novembris keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroos. Mille kohta?

Andsin ülevaate nendest küsimustest, mille puhul võis karta või eeldada, et tegemist on huvide konfliktiga. Aga neid küsimusi ei ole praegu õige avalikkuse ees lahata.

Kui oleksite vait olnud, kas oleksite tänagi kantsler?

Võib olla, aga ei oska täpselt öelda. Augustis käisin ka riigisekretäri juures ja oli lootus, et see informatsioon jõuab ka peaministrini ja peaminister võtab nende küsimustega midagi ette.

Peaminister kutsus teid 21. novembril valitsuse istungile selgitusi andma. Te ei läinud. Miks?

Muidugi hoidsin ma valitsuse istungi päevakorral silma peal ja minu vabastamise punkti  päevakorras ei olnud. Teiseks oli mul aega [minister Järviku ettepaneku kohta vabastada kantsler] oma arvamuse kujundamiseks kuni 22. novembri õhtuni. Selle aja ma ka võtsin.

Mulle helistati tõesti 20. novembri hilisõhtul ja kutsuti järgmisel hommikul valitsusse, aga kuna ma ei olnud oma lõplikku seisukohta kujundanud, selleks oli veel kaks päeva, ei näinud mingit põhjust ette valmistamata sinna minna.

Kuidas kantsleri vabastamine toimub – minister helistab või kutsub kantsleri enda juurde, et koostöö ei laabu ja meie teed lähevad lahku, teen valitsusele ettepaneku vabastada teid teenistusest?

Kogu protsessi jooksul ei ole me minister Järvikuga selle teema kohta vahetanud ühtegi sõna. Minister palus majas [minu vabastamise] paberid ette valmistada esimest korda novembri alguspoolel, teisel korral tulid need paberid minu lauale 20. novembril. Suulist arvamuste vahetust, ministri poolt minu tööle hinnangu andmist – midagi sarnast olnud ei ole.

22. novembril saatsite peaministrile ja kõigile ministritele enda selgituskirja maaeluministeeriumis toimuvast ning selles kirjas on valus vihje, sest kirjutasite, et ilmselt teab peaminister sedagi, et mõned väga olulised asjaolud Järviku ministri-ajast pole veel avalikkuse ette jõudnud. Millised?

Ma ei pea õigeks, et mina neist sisuliselt räägin. Aga need on samad asjaolud, millest käisin augustis riigisekretärile rääkimas.

Kas minister Järvik küsis teilt nõu, kui pani enda kabineti kõrvale seinale Nõukogude ja Saksa okupatsiooniaegsete põllumajandusministrite portreed?

Ei küsinud.

Nüüd on seal needki, kes olid Eesti taluelu hävitajad ja sundkollektiviseerijad. Päris üllatav?

Nii see kahjuks on.

Järvik lootis maaelu sellisena käima lükata, et ka Tallinnasse-Tartusse või Soome-Rootsi läinud inimesed tahaksid maale tagasi tulla. On see teie arvates võimalik?

Usun kindlalt, et maaelul laiemalt ja põllumajandusel kitsamalt on Eestis tulevikku. Milline see kaugem tulevik täpselt välja näeb, ei oska keegi kindlalt öelda.

Teame, milline on praegu meie põllumajandusettevõtete struktuur. Väga raske on näha, et tekiks juurde palju elujõulisi väikeseid põllumajandusettevõtteid. Samas ei ole raske ette kujutada, et maale võiks juurde tekkida palju uusi kodusid, kui inimestel on seal tööd, kas põllumajanduses või muudes valdkondades.

Nii on igati tervitatavad meetmed – näiteks võimalus taotleda raha erinevates valdkondades ettevõtlusega alustamiseks – maaelu edendamiseks, mis aitavad ka noortel inimestel maale kodu rajada. Ja tänapäeval võib kodu olla maal, töökoht aga lähedalasuvas linnas.

Mida arvate minister Järviku plaanist teha maaeluministeeriumis struktuurireform, millega kaotatakse ka toiduohutuse asekantsleri ametikoht, kus praegu töötab Toomas Kevvai ning liidetakse mitu osakonda?

Kui vaatame kõige olulisemat poolt, muudatusi toiduohutuse valdkonnas, siis minu arvates on need muudatused täiesti mittevajalikud. Kui see liidetud osakond viiakse kantsleri – kelle laud on niigi ülekoormatud – otsealluvusse, siis toiduohutus kannatab või kannatavad kantsleri muud valdkonnad.

On's õigus neil, kelle arvates oleks muudatuste põhjus Toomas Kevvai lahkuma sundimine?

Seda, et mõnedest toiduohutuse valdkonnaga seotud inimestest tahetakse lahti saada, kuulsime piltlikult öeldes enne, kui minister [Järvik] majja jõudis.

Miks?

Siin peab olema midagi isiklikul tasandil ja seotud [Toomas Kevvai] isikuga, aga mis siin taga on, mina öelda ei oska.

Kas veterinaar- ja toiduamet ehk VTA teeb M.V.Woolile liiga, kui sulges listeeriabakteri tõttu nende tööstuse?

Mina ei oska VTA seisukohalt hinnanguid anda, minul selleks pädevus puudub. Neid hinnanguid, mida ühe ettevõttega ette võtta, saab anda ainult VTA, mitte keegi teine ministeeriumis, ei minister, kantsler ega ükski teine ametnik.

Mõned teisse hästi suhtuvad inimesed ütlevad, et maaeluministeeriumis oleks siiski vaja mõõdukat raputust. On neil õigus?

Mõõdukaid raputusi on viimastel aastatel maaeluministeeriumis olnud päris palju. Muutsime struktuuri, tööl on vähem inimesi kui mõned aastad tagasi, kunagi varem pole olnud kogu sektorit hõlmavat strateegiat, aga äsja sai valmis põllumajanduse ja kalanduse arengukava aastani 2030. Viimastel aastatel on olnud päris palju muid muudatusi ja neid oli plaanis ka lähiaastatel.

On teil kahju, et teie pidite nüüd sellelt traktorilt maha astuma?

Muidugi on kahju. (Paus) Kahju ei ole enda ametikohast, vaid kahju on lahkuda kollektiivist, inimestest.

Sellest tööst?

Just.

Keegi, kes kandideeris teie ajal maaeluministeeriumi asekantsleriks, kuid ebaõnnestunult, meenutas nüüd EKRE portaalis pahaselt, et tööintervjuul küsisite esimese asjana: "Mis siis saab, kui ma värban teid tööle ja pean teis pettuma?" Väga asjalik küsimus.

(Noogutab)

Kui paljudes inimestes olete teie viimasel ajal pettunud?

Väga vähestes, võrreldes sellega, kui paljud inimesed on mulle positiivse üllatuse valmistanud, oma toetuse ja käitumisega.

Kas Eesti on ametnike riik?

Eesti ei ole ametnike riik. Eestis on pädevused väga hästi jaotatud ja kui neist pädevustest kinni peetakse, toimib riik suurepäraselt.

Kas vaidlustate valitsuse otsuse vabastada teid kantsleri ametist?

Kindlasti ma analüüsin kõiki erinevaid aspekte, kuidas see [minu ametist vabastamise] protsess korraldatud oli, kuidas see sisuliselt põhjendatud oli ja... suure tõenäosusega ma seda teen, jah.

Pöördute kohtusse?

Väga suure tõenäosusega, jah. Aga loomulikult teades, et kohtusse pöördudes mind ametikohale keegi ei ennista.

Ent on asju, mis vajaksid ametnikkonnale selgeks rääkimist, et kas nii on võimalik [kantsler ametist lahti] teha või mitte. Ja Eestis mõistab õigust ainult kohus.

Võibolla ei oleks te pidanud olema nii enesekindel ja arvama, et ministri ebakohase käitumise varjamine ei kuulu ministeeriumi kantsleri ametiülesannete hulka?

Olen jätkuvalt seisukohal, et käitusin õigesti. Loomulikult võib vaielda nüansside üle. Aga rääkida tuleb sisust, mitte vormist.

Milliste sõnadega julgustate oma kolleege riigiametnikke Eesti riiki edasi teenima?

Esmaspäeva õhtul saatsin kolleegidele ministeeriumis lahkumiskirja ja ütlesin, et meeskond on suur jõud.

Näete te ka ennast veel tulevikus Eesti avalikus teenistuses?

Sellisele teoreetilisele küsimusele vastates – ikka näen. Kas nii ka praktiliselt juhtub – ei tea.

Mida te hakkate edasi tegema?

Loodan, et väga peatselt leian uue töise väljakutse. Kindlasti ei ole ma inimene, kes ütleb, et tahaks kuu, kaks või kolm puhata ja siis vaatan, mida teen. Mind huvitab aktiivse tegevusega alustamine esimesel võimalusel.

Peaks see aktiivne tegevus olema seotud maaeluga?

Väga hea, kui oleks.

Mida te uuele maaeluministrile soovite ja soovitate?

Siiralt soovin palju jõudu kogu valdkonna edendamisel.

Kui vähegi võimalik, soovitan tal tulla majja uute nõunikega.