Tallinna halduskohtu esindaja ütles ERR-ile, et Lemetti esitas 21. novembril halduskohtule kaebuse maaeluminister Mart Järviku poolt 20. novembril valitsuskabineti nõupidamisele esitatud memorandumi õigusvastaseks tunnistamiseks. Koos kaebusega esitas ta ka esialgse õiguskaitse taotluse keelata valitsusel vabastada koostöö mittelaabumise tõttu kantslerit ametist.

Halduskohus jättis neljapäeval määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ning kaebuse käiguta. Kohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, kuna seoses kaebaja teenistusest vabastamisega langes esialgse õiguskaitse vajadus ära.

Kohus selgitas kaebajale võimalust kaebust muuta ning esitada kaebus valitsuse 25. novembri korraldusele nr 290 "Maaeluministeeriumi kantsleri teenistusest vabastamine". Käiguta jätmisega andis kohus Lemettile võimaluse kaebuse puuduste kõrvaldamiseks ehk oma nõude täpsustamiseks. Kui Lemetti 15 päeva jooksul puudusi ei kõrvalda, siis kaebus tagastatakse.

Tallinna halduskohtu määrust on võimalik ka vaidlustada 15 päeva jooksul.

"Lemetti pöördus halduskohtusse vallandamise keelamise nõudega, millise nõude lubatavus on avaliku teenistuse regulatsiooni silmas pidades vähemalt küsitav," selgitas Tallinna halduskohtu esimees Kristjan Siigur.

"Ent sõltumata sellest on ilmne, et olukorras, kus inimene on oma ametikohalt vallandatud, ei ole keelamisnõudega (isegi kui sellise nõude esitamine oleks lubatav) võimalik oma õigusi kaitsta. Seega olukorras, kus vallandamine on juba aset leidnud, on kohtul võimalik teha kaebajale ettepanek oma nõuet muuta ja võimalik nõue võib olla vallandamise õigusvastaseks tunnistamine ja selle eest rahalise hüvitise välja mõistmise nõue," märkis Siigur.

Lemetti esitas kaebuse ja õiguskaitse taotluse päeval, mil ta oli saanud kutse valitsuse kabinetiistungile, millest ta otsustas aga mitte osa võtta. Ta on oma otsust põhjendanud sellega, et kuna talle oli vabastamise dokumentide kohta seisukoha andmiseks antud kolm päeva (20. novembrist 22. novembrini), siis ta ei olnud oma seisukohta kujundanud.

Eelmisel reedel saatis Lemetti kirja peaminister Jüri Ratasele, kus kirjutas, et maaeluministri ettepanek ta ametist vabastada koostöö mittelaabumise kohta pole õige ning ta soovitakse vabastada hoopis sellepärast, et tevaitas õiguskaitseorganeid võimalikust korruptsioonist.

Otsuse Lemetti ametist vabastada tegi valitsus aga alles esmaspäeval, 25. novembril. Lemetti ütles 26. novembri õhtul ERR-ile antud intervjuus, et pöördub suure tõenäosusega vallandamise otsusega kohtusse, kuid arvestab samas, et tööle teda ei ennistata.

Lemetti kaasuses viidatakse pretsedendile, mille Tallinna ringkonnakohus tegi 2011. aastal keskerakondlase Värner Lootsmanni kohta.

Valitsus vabastas Lootsmanni Harju maavanema kohalt 2009. aasta oktoobris regionaalminister Siim-Valmar Kiisleri ettepanekul. Lootsmann taotles enda maavanema ametist vabastamise korralduse ebaseaduslikuks tunnistamist ning teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmist. 2010. aasta oktoobris leidis Tallinna halduskohus, et Lootsmanni maavanema ametist vabastamine oli korrektne ning jättis tema kaebuse rahuldamata. 2011. aasta juulis jättis ka Tallinna ringkonnakohus Lootsmanni kaebuse rahuldamata.