Grossi kett vaidleb tarbijakaitsega alkoholilettide paiknemise üle ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Tarbijakaitse ja Grossi kauplustekett on eri meelt küsimuses, kui põhjalikult tuleb poodides alkohol teistest kaupadest eraldada. Õigus on justkui mõlemal, sest suvest kehtiv seadus ei ütle selgelt, mis suurusega poes alkohol eraldada tuleb, vaid näeb ette, et alkoholi varjata ei ole vaja, kui see ei ole mõistlik. Just mõistlikkusele Oleg Gross vaidluses ka rõhub.

Alates 1. juunist peavad olema alkoholiriiulid ostjate silma eest varjatud, välja arvatud juhul, kui nende peitmine pole poe suurust arvestades mõistlik, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Seaduse sõnastus on selline, et ametnikel tuleb otsus teha oma n-ö kõhutunde pealt.

"Meil on väga kogenud inspektorid, kellel on pikaajaline kogemus ja tegelikult käimegi kohal ja hindame, kas meie hinnangul oleks võimalik alkoholi väljapanek nii, et see ei oleks märgatavalt nähtav," selgitas tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti tarbimiskeskkonna osakonna juhataja Jaana Tael.

16 kontrollitud Grossi toidupoest vastas nõuetele üks, probleemiks oli nii alkoholi nähtavus kui ka see, et ainus töötav kassa oli kange alkoholi letis. Selline lahendus on praegu näiteks nii Järveotsa kui ka Saue supermarketites.

"Ma tean, et seadus kuulub täitmisele, kas ta on loll või mitte, ja meie oleme ta ära täitnud meie võimaluste piires. Teadlikku seadusevastasust mitte mingit ei ole," ütles OG Elektra omanik Oleg Gross.

Kogu alkohol on nüüd poodides koondatud ühe kassa juurde ning kangema kraadiga joogid on kassapidaja selja taga. Gross on valmis kohtusse minema, kui leitakse, et alkoholiletti sellisel kujul ei tohi olla.

Riigikogu majanduskomisjoni juhi Sven Sesteri sõnul valmis seaduse praegune sõnastus koostöös kaupmeestega ning lähtuti sisulistest eesmärkidest, mitte konkreetsetest ruutmeetritest.

"Seadusandjale tundus väga mõistlik mitte määratleda täpset ruutmeetrite arvu, sest mille pärast on 899 ruutmeetrit halvem kui 901 ruutmeetrit," selgitas Sester.

Tema peab seaduse sõnastust mõistlikuks ning selle täitmisel tuleks lähtuda kaupmeeste liidu koostatud juhendist.

Rimi turundusjuht Andrija Arro tunnistas, et kaupmeeste liidu koostatud juhend on sisuliselt hea tahte kokkulepe ja seadusesäte annab kaupmeestele õiguse ise otsustada, millal on alkoholi peitmine mõistlik.

Samas ruutmeetrite seadusesse kirjutamist ta põhjendatuks ei pea.

"Erisusi selgelt ei ole mõtet seadusesse sisse tuua. Kui me loome seadusi, siis see peab olema üheselt mõistetav ja selge kõigile osapooltele," ütles Arro.

Endise tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski sõnul ei suutnud poliitikud toona kokku leppida, mis suuruses poed pääsevad alkoholi peitmisest, kuigi see lahendus oleks kõigile märksa arusaadavam. Nii jäi seaduse tõlgendamine ametnike ülesandeks.

"Kuna sellist kokkulepet ei saavutatud, siis seadusandja tahe on see, et neid kaalutlusotsuseid langetaks tarbijakaitseamet. Loomulikult, see võibki kaasa tuua vaidlusi osade poeomanikega, kes arvavad ühtemoodi ja teised poed teistmoodi. /.../ Kui küsimus puudutab väga põhimõttelisi vaidlusi, siis lahendatakse neid küsimusi ikka kohtus. Eks see on laiem küsimus, kui palju peaks erinevad seaduslikud normid võimaldama ametlikke kaalutlusotsuseid ja kui palju peaks seadus jäigalt ära ütlema, et siit ruutmeetrist," rääkis Ossinovski.

Tarbijakaitse hakkab alkoholi nähtavust kauplustes kontrollima taas uuel nädalal.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: