Kaupmeestel kulub alkoholialade ehitamiseks miljoneid
1. juunil jõustuvad uued alkohoolsete jookide väljapaneku piirangud kauplustes. Seadusemuudatuse järgi peavad alkohoolsed joogid olema kaupluses paigutatud teistest kaupadest eraldi nii, et tarbija ei peaks nendega vältimatult kokku puutuma.
Alkohoolsete jookide väljapanek peab olema muust kaubast selgelt eristatav ning ei tohi sisaldada muid müügiartikleid peale alkohoolsete jookide – näiteks pole alkohoolsete jookide hulka lubatud paigutada alkoholivaba õlut, siidrit ja veini ega toonikuid. Samuti ei tohi seal müüa näiteks pudeliavajaid või korgitsere. Küll aga peab just n-ö alkoholialal müüma kinkepakendeid, mis koosnevad alkohoolsest joogist ja muust kaubast.
Seadusemuudatuse järgi ei tohi alkoholiosakond olla "märgatavalt nähtav" ei läbi kaupluse akende ega ka ülejäänud müügisaalist. Seda nõuet saavad siiski eirata väiksemad kauplused, kus see pole "mõistlikult teostatav".
Kauplejale on jäetud vaba valik, mil moel ta seaduses nõutu täidab. Näiteks võib alkohoolsed joogid paigutada ülejäänud müügisaalist riiulite või vaheseintega eraldatud müügialale.
Juhul kui alkohoolseid jooke ei ole müügisaali väiksuse tõttu võimalik paigutada eraldi müügialale, võivad alkohoolsed joogid olla paigutatud kõrvuti teiste kaupadega, kuid mitte nendega vaheldumisi või läbisegi. Sarnane kord on kehtinud näiteks Tallinna linna territooriumil 2008. aastast.
Ümberehitused "miljoniprojekt"
Kaupluseketid näevad praegu vaeva, et 1. juuniks nõutud muudatustega valmis jõuda. Coopi kommunikatsioonijuht Martin Miido ütles, et uute kaupluste ehitamist ja olemasolevate renoveerimist alustati juba eelmisel aastal ning eelduste järgi saadav kõik kauplused 1. juuniks nõuetekohaselt ümber ehitatud.
"Coopil on 340 kauplust, mis on ehitatud läbi viimase sajandi, mis tähendab, et meil ei ole nii-öelda tüüplahendusega kauplusi ning seepärast on ka iga kaupluse jaoks välja töötatud eraldi lahendus," rääkis ta.
Coopi Smuuli tee kaupluse alkoholivitriin. Autor: Anna Aurelia Minev
Selveri turundusosakonnast öeldi ERR-ile, et praegu edenevad ümberehitustööd plaanipäraselt. "Pingutame selle nimel, et töödega õigeks ajaks valmis jõuda," nentis Jürg Samuel.
Selverites kasutatakse ümberehitusteks võimalikult palju standardseid lahendusi, aga kuivõrd kaht ühesugust kauplust pole, tuleb lahendusi kohandada.
Ümberehitused lähevad mõlemale poeketile märkimisväärselt palju maksma. "See ümberehitus läheb väga kalliks, Selveri keti peale kokku tuleb kulu ilmselt poole miljoni euro alla," märkis Samuel.
"Suures pildis on tegu miljoniprojektiga," nentis Coopi kommunikatsioonijuht Martin Miido.
Alkohol silme alt ära
Peale selle, et kauplus ei tohi klienti käiguteedega nii suunata, et too vastu tahtmist või kogemata alkoholi juurde satuks, ei tohi alkoholijookide väljapanek isegi inimesele silma hakata – seda ei kaupluses olles ega kauplusest vaateaknast möödudes.
Üsna keerulise ülesande loodavad kaupluseketid siiski lahendada.
"Alkoholiosakonnad eraldame üldiselt mööbliga, aga vajaduse korral kasutame ka matistatud klaasist vaheseinu," rääkis Jürg Samuel.
Martin Miido sõnul on nende kauplustes osturing planeeritud selliselt, et inimene ei pea alkoholiosakonnast läbi jalutama ning eemalt pole alkohoolsed joogid sildiga klientide poole.
Et "piirata külastajate vältimatut visuaalset kokkupuudet alkoholiga", nagu on seaduse eesmärk, peab ka sissepääs alkoholialale olema nii kitsas kui võimalik, kuid siiski piisav, et kauplusekülastajatel oleks mugav liikuda.
Autor: Anna Aurelia Minev
Uue seaduse järgi peab alkoholiala jääma ainult alkoholile – kõiksugu muud nänni, näiteks pudeliavajaid ja korgitsere, seal müüa ei lubata. Poepidajad seda keeldu mõistlikuks ei pea.
"Sellel, kas alkoholivabad õlled ja siidrid peaksid alkohoolsetest jookidest eraldi olema, on poolt- ja vastuargumente. Aga alkohoolsete jookidega kaasnevad kaubad – näiteks klaasid, korgitserid – võiksid siiski olla ka samas osakonnas," leidis Samuel.
Ka Miido nentis, et pigem tundub ebamõistlik müüa veinikorgitseri muu kauba keskel.
Seda, kas seaduses nõutavad muudatused ka tegelikult alkoholi tarbimist vähendavad, soovitab Miido küsida seaduse loojalt. Jürg Samueli hinnangul aga seavad muudatused kaupmeestele küll ebaproportsionaalselt suured investeerimiskohustused, kuid alkoholi tarbimist need pigem ei mõjuta.
Järelevalvet teeb tarbijakaitse
Järelevalvet uue seaduse täitmise üle hakkab kauplustes tegema tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA).
Ameti pressiesindaja Anne-Mai Helemäe ütles, et järelevalveks on tehtud tööplaan ning kavas on hakata kaupluseid külastama. "Kindlasti ei ole plaanis ega ole ka reaalselt võimalik hakata läbi käima kõiki poode. Eeldame, et kauplejad on õiguskuulekad ja täidavad neile seadusega pandud kohustusi," märkis ta.
Esialgu kedagi trahvima ei hakata, pigem tahab TTJA 2019. aastal nõustada ja anda soovitusi seadusenõuete täitmiseks. "Meie eesmärk ei ole ettevõtjaid karistada, kuid alkoholiseaduse järgi on meil võimalik piirangute ja keeldude rikkumise eest teha rahatrahvi kuni 5000 eurot," ütles Helemäe.
Kui seadus nõuab kauplustelt nõuete täitmist 1. juuniks, siis TTJA hinnangul on mõistlik lasta kaupmeestel ümberehitused rahulikult lõpuni teha. "Kuna lühikese ajavahemiku jooksul – juuni-juuli – jõustuvad täiendavalt ka tubaka ja tubakatoodete müügile uued nõuded, siis jaekaubanduse järelevalve oleme kavandanud peale mõlema seaduse nõuete jõustumist alates juulist. Oleme seisukohal, et nii oluliste muudatuste rakendamisel peab kauplejatel olema võimalus mõistlikult oma töö kaupluses ümber korraldada," selgitas Helemäe.
Seaduses on jäetud võimalus, et kui kaupleja leiab, et kaupluses ei ole mõistlikult võimalik piiranguid järgida, peab ta olema seda valmis põhjendama. "Sellisel puhul vaatame igat juhtumit eraldi ja võtame arvesse konkreetse üksikjuhtumi asjaolusid, sh kaalume kaupleja antud põhjendusi ja selgitusi," lausus Helemäe.
Veel väljavõtteid uue alkoholiseaduse juhendist
- Müügiprotsessi korraldamisel peab kaupleja kliendi nn käiguteed suunama viisil, et klient ei peaks läbima alkohoolsete jookide väljapanekuala või vahetult mööduma alkohoolsete jookide väljapanekust vajaliku kauba juurde jõudmiseks.
- Alkoholi külmkapis hoides tuleb samuti jälgida nõuet paigutada alkohol teistest kaupadest eraldi. Näiteks ei või üldjuhul samas külmikuriiulis hoida teisi tooteid. Kui alkohol on paigutatud suure külmasüsteemi külmriiulisse, peab ta olema visuaalselt eraldatud teistest toodetest, näiteks riiulist eenduvate vahejagajatega.
- Muudatused puudutavad ka alkohoolsete jookide esitlust-degusteerimist. Seaduse järgi on alkohoolse joogi esitlus lubatud kaupluse alkoholimüügi alal, kui esitlus ei ole märgatavalt nähtav ülejäänud müügisaalist.