"Välistund": Trumpi muutused NATO-s pole ainult negatiivsed ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Laura Raudnagel / ERR

USA presidendi Donald Trumpi toodud muutused NATO-s ei ole ainult negatiivsed ning alliansi pakutud julgeolekutagatistes ei ole põhjust kahelda, leidsid Vikerraadio saates "Välistund" osalenud külalised.

"Trump on oma omapärase suhtlusmaneeriga väga paljusid äratanud. Sõjalises valdkonnas pani küll kindlasti paljusid mõtlema," ütles riigikogu aseesimees Siim Kallas. "Kui Trump võimule tuli, siis oli jutuks, et USA hakkab suhteid teiste riikidega arendama üksühele, mitte enam Euroopa Liiduga tervikuna. See on kirjeldamatult ohtlik, siis oleme meie menüüs, mitte enam laua ääres. See on minu arvates kõige ohtlikum geopoliitiline areng, mis võib aset leida. Aga siiani ei ole seda toimunud - pole lammutatud ei WTO-d, ÜRO-d ega ka NATO-t," lisas kunagine välis- ja peaminister Kallas.

Euroopa Parlamendi eelmise kahe koosseisu saadik Indrek Tarand rõhutas, et president ei ole USA-s ainuotsustaja ning seda ka mitte kaitseküsimustes. "Aga see, et USA probleemid on rohkem seotud Hiina ja Vaikse ookeaniga, ütles juba (eelmine president Barack) Obama. Seega - ega seda gravitatsioni keegi ära ei võta, kui ka Trump lahkub. Nii et Euroopa ei saa loota, et kõik läheb meist mööda. Ei lähe," tõdes Tarand.

Postimehe eelmine peatoimetaja Peeter Helme märkis NATO vastastikuse kaitse klauslist (artikkel 5) rääkides, et NATO lepingus on ka artikkel 4, mis pakub liitlastele ohu korral võimalust konsultatsioone pidada. "See kehtib nüüd küll igal juhul," leidis Helme. "Suurtes eksistentsiaalsetes küsimustes ei ole mul küll kahtlust," ütles Helme, kuid lisas, et välispoliitilisi otsuseid mõjutab ka riikide sisepoliitika

Kallas möönis, et kui varem ei ole USA kunagi pannud NATO eksistentsi kahtluse alla, siis Trump on seda nüüd teinud. "Trump on öelnud, et USA ei taha üksi koormat kanda - see on põhjendatud ja pole patt. Aga praktika näitab, et USA sõjaline võimsus on NATO tuum ja alus," tõdes Kallas.

Ka Helme leidis, et Trumpi ja Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni väljendatud kriitika NATO suunas on kantud murest, et see oleks tõhusam ning seega on kriitika põhjendatud.

"Vihmavari on Eestil peal, oleme NATO liige ja erilist rahutust tundma ei pea," leidis Tarand.

"Artikkel 5 kehtib muidugi. Selle alusel küsis ju (USA president George W. ) Bush liitlastelt abi, kui olid 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakud ja kõik tulid appi. Sõjaliselt on valmisolek silmapilkselt reageerida," märkis Kallas.

Rääkides Saksamaa valmisolekust hakata senisest enam kaitsesse panustama, tõdes Helme, et selles osas on riigis suur ebaselgus, ehkki mõningaid algatusi on viimasel ajal tehtud. Tarand lisas teemale, et kuna Teisest maailmasõjast on juba nii palju möödas, siis võivad hakata muutuma hoiakud ka Saksa ühiskonnas. "Ja tuleks ka maha võtta Prantsusmaa soov Saksamaale sõjasüüd nina alla hõõruda," lisas Tarand.

Eesti julgeolekust rääkides rõhutas Kallas kaitsevõime arendamise kõrval ka sisejulgeoleku tagamist.

"Üks asi on relvad, aga teine pool on ka kodanikukaitse, valmidus kriisiolukordi lahendada. Ja muide ka rahvarahutustega toime tulla. Kui osa inimesi tuleb rahulikule meeleavaldusele, aga seal sees võib olla anarhistlik jõud, kellel on mingi seos vaenuliku riigiga, siis siit võib asi alata. On vaja ainult 50 inimest Narvas ja probleem on olemas," rääkis Kallas.

Venemaast rääkides leidsid saatekülalised, et seal ei ole lähiaastatel, kuni president Vladimir Putin on võimul, suuri muutusi oodata.

"On fakt, et lähema kümne aasta jooksul president Putini valitsemisajal ei toimu ühtegi struktuurset reformi, kus veetakse toorainet Lääne turule," rääkis Tarand. Ühe stsenaariumi kohaselt võib näha, kuidas Venemaa otsib tihedamaid suhteid Hiinaga, aga selle lõppkokkuvõttes saab Venemaast Hiina vasall, leidis Tarand. Teine arengusuund võiks olla ka Venemaa liikumine Euroopa poole nagu seda on soovinud president Macron, lisas Tarand.

"Olukorda võib muuta demograafia, moslemielanikkonna osakaalu kasv. Seda Venemaa keskkiht kardab koledal kombel," rääkis Kallas. Lisaks on Venemaal jätkuvalt probleemiks elanikkonna vananemine ja alkoholism. "Kui omal ajal arutasime, kuidas takistada põgenikelainet Venemaalt, siis see võimalus pole kuhugi kadunud," lisas ta.

Helme tõi esile hiljuti avaldatud Vene koolinoorte hoiakute uuringu tulemused, mille kohaselt on Venemaa noored oluliselt avatumalt ja läänelikumalt meelestatud kui võimude avalik retoorika. Samas on nad ka väga apoliitilised, tehtud poliitiliselt tuimaks. "Aga demograafia on kindlasti olulisem kui see, mis Kremlist tuleb," leidis ka Helme.

Saatejuht Indrek Kiisleri küsimusele, kas president Kaljulaid peaks sõitma 9. mail Moskvasse sõja lõpu pidustustele, leidsid kõik, et seda teemat ei maksaks üle dramatiseerida.

"Me oleme ajalooliselt sattunud 9. maid müstifitseerima," leidis Tarand ning märkis, et alati võib otsustada vastavalt kutsele ja olukorrale. "Lisaks võiks arvestada ka, et Eesti pole presidentaalne riik," lisas Tarand.

Sellega nõustus ka Helme, kes leidis, et kui Kaljulaid läheb mais Moskvasse, oleks suurem võimalus, et Putin tuleks ka suvel Eestisse soome-ugri maailmakongressile Tartus.

"Usun, et kui 9. mai hakkab lähenema, siis lüüakse vaiad maha: et kui läheb, on reetur, aga kui ei lähe, siis on süüdi meie toiduekspordi võimaluste kahjustamises," märkis Tarand.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: