Luige sõnul ei tule tippkohtumisel arutusele Balti riikide ja Poola kaitseplaanide uuendamine. "Kuigi meile on see ülitähtis teema, siis pole see riigipeade tasemel teema," põhjendas Luik.

Luige sõnul on Poolal ja Balti riikidel toimivad kaitseplaanid olemas, kuid neid vaadatakse aeg-ajalt üle. "Nagu demonstreeris leke Reutersis, siis me proovime saavutada kompromissi – leke sellele kindlasti kaasa ei aidanud – aga isegi kui Londonis väga suurt läbimurret sellel teemal ei saavutata, siis ma olen kindel, et see on saavutatav," märkis Luik.

Küsimusele, kas Mart Helme (EKRE) lobises mingi saladuse välja, kui ta Soome ajakirjanikele "plaan B-st" rääkis, kinnitas Luik taas, et mingit plaan B-d ei ole, kuid ette võib kujutada, mis valikud Eestil ilma NATO-ta võiksid olla.

"Me kujutame ette, mis valikud on – kui ei ole NATO-t, siis on Euroopa Liit, on võimalik mingi Põhjamaade koostöö, aga selge on see, et ükski nendest teistest variantidest ei taga heidutust. Ainus reaalne heidutus on see, kuhu on kaasatud ka Ameerika Ühendriigid," rääkis kaitseminister.

Ohu kohta, et NATO võib kaotada liikmesriikide lahkhelide tõttu oma tõsiseltvõetavuse, vastas Luik, et tema seda ohtu ei taju. "Venemaa on nüüd uuesti oht ja vajadus NATO järele on tugevam kui kunagi varem. See on raamistik, mis hoiab koos Euroopa kaitset – riikide kokkulepe, mis hoolimata sisepoliitilistest värelustest aitab strateegilist eesmärki edasi ajada," ütles Luik.

Prantsusmaa president Emmanuel Macron on hiljuti öelnud, et vaja on suuremat dialoogi Venemaaga. Luige sõnul on Eesti loomulikult selles suhtes skeptiline.

"Olles olnud suursaadik Venemaal, siis ma kujutan päris hästi ette, et venelaste jaoks selline dialoog ei oma erilist lisaväärtust. Venelased tahavad ikka selle eest midagi saada. See, mida venelased saada tahavad, ei saa meie neile anda," lausus Luik.

Luige sõnul oleks mõistlik, kui NATO liikmesriikide juhid taanduks "värvikast, hüperboolide rikkast stiilist", mida nad intervjuudes tihtipeale kasutavad.

"Me peaksime keskenduma ühistele väärtustele ja reaalsetele julgeolekuohtudele. Me peame ausalt ütlema, et kui Venemaa on oht, siis ta on oht – meil ei ole mõtet seda kuidagi vaiba alla pühkida või proovida seda asja kuidagi ilustada," rääkis Luik.