Rahandusminister Martin Helme selgitas, et reformiga võib kaasneda riigieelarvele pikaajaline tulu sissemaksete peatamisest maksimaalselt 400 miljoni euro ulatuses ja ühekordne tulu raha väljavõtmisest maksimaalselt 1 miljardi euro ulatuses, mis tuleb tulumaksu ja käibemaksu suurenemisest.

Samas kaasnevad reformiga maksu- ja tolliameti ning sotsiaalkindlustusameti IT-arendused, ühekordse kulu hinnanguline suurus on 7,1 miljonit eurot, millele tõenäoliselt lisanduvad hiljem jooksvad kulud, mida Helme sõnul osatakse praegu hinnata umbes miljoniks euroks aastas.

Helme selgitas lahti ka reformi olemuse ning olulisemad muudatused praegusega. Ministrile esitati hulgaliselt küsimusi, milles sooviti saada selgitusi kohustusliku kogumispensioni reformiga seotud mõju ja sellega seotud prognooside kohta.

Reformierakonna fraktsioon ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Hääletusega 40 poolt ja 53 vastu ei leidnud ettepanek toetust.

Esimene lugemine lõpetati ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 16. detsember.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk (Isamaa) ütles, et teise lugemise käigus on eelnõusse võimalik viia sisse muudatusi.

Olulisemad eelnõuga tehtavad muudatused:

• inimestel tekib otsustusõigus, kas koguda pensioniraha teises sambas või ei – seda nii neil, kes muudatuste jõustumisel on teises sambaga juba liitunud kui ka neil, kes seda veel ei ole;
• lisaks pensionifondides raha kogumisele saab pärast muudatuste jõustumist koguda raha ka pensioni investeerimiskonto kaudu;
• inimestel tekib õigus võtta teises sambas kogutav raha teatud tingimustel kasutusele juba pensioni kogumise ajal;
• pensioniikka jõudes on iga inimese enda otsustada, mil viisil kogutud raha kasutada.
• Valdav osa eelnõuga tehtavatest muudatustest rakendub aastal 2021. See eeldab mitme teise samba toimist toetava IT-süsteemi arendamist ja muude ettevalmistuste tegemist aastal 2020.

Eelnõuga saab tutvuda SIIN