Seeder finantssektorile: vastuolu põhiseadusega pensionireformi ei ohusta ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Helir-Valdor Seeder.
Helir-Valdor Seeder. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder usub, et kõik pensionireformi puudutavad õiguslikud küsimused saavad riigikogus selgeks vaieldud ja mingit ohtu, et see võiks riivata põhiseadust, ei ole. Viimast väitis kolmapäeval avaldatud finantssektori esindusorganisatsiooni Finance Estonia analüüs.

Finance Estonia tellis Ellex Raidla vandeadvokaadilt Toomas Vaherilt ja Soraineni partnerilt ja vandeadvokaadilt Allar Jõksilt kavandatava pensionireformi põhiseadusele vastavuse analüüsid, mis jõudsid tulemuseni, et eelnõu võib lubamatult riivata põhiseadust.

Seederi sõnul ei ole õigusnõustajate analüüsi puhul tegemist objektiivse analüüsiga ning see lähtub tellija huvidest. "See analüüs on ikka tellija nägu väga tugevalt. Kui finantsasutus ise tellib, ise maksab, siis ta ka seda saab, mida ta tellib," kommenteeris Seeder.

Seeder tunnistas siiski, et õiguslikke vaidlusi saab riigikogu menetluses ilmselt olema. "Loomulikult on seal ka keerulisi juriidilisi momente sees, mis tuleb läbi arutada ja menetluse käigus kaaluda võimalikke riske, ja kui neid leitakse, siis tuleb ka need ümber sõnastada nii, et kõik oleks seaduslik ja kõik vastaks ka eelkõige pensionikogujate huvidele," rääkis Seeder.

Laias laastus Seeder ohtu põhiseadusega vastuoluks ei näe. "Vastupidi, see reform suurendab inimese vabadusi ja õigusi, ja mitte teiste inimeste vabaduste ja õiguste arvelt, vaid annab kõigile suuremad võimalused ja vabadused ja suurema vastutuse. Laias plaanis kõik need tõlgendused ja rünnakud selle reformi osas, et ta on täiesti põhiseadusvastane, on ilmselge liialdus ja lihtsalt massiivne kriitika nende poolt, kelle kitsaid majanduslikke huve praegu see reformipakett piirab, ja need on tegelikult väike osa finantsasutusi, mitte tulevased pensionärid," lisas Seeder.

Seeder kommenteeris vandeadvokaatide etteheiteid ka täpsemalt.

Nelja protsendi küsimus

Ellex Raidla vandeadvokaat Toomas Vaheri sõnul võib riigieelarvest kogujate sotsiaalmaksu arvelt pensionisambasse tasutud neljaprotsendilise osa väljamaksmine olla vastuolus võrdsuspõhiõigusega, sest toob kaasa teise sambaga mitteliitunud isikute ebavõrdse kohtlemise. "Miks saavad osad inimesed osa oma tasutud sotsiaalmaksust kasutamiseks kätte, teised aga mitte?" tõstatas Vaher küsimuse.

Seederi sõnul ei ole tegemist uue olukorraga ning ka praegu on nimetatud erisused olemas.

"Neid asju tuleb arutada ja mõelda, aga laias plaanis on seesama temaatika väga kunstlikult välja otsitud teema ja püütud leida erisusi. Sellepärast et nendel inimestel, kes ei ole teise sambaga ühinenud ja kellel ei teki võimalust teise sambasse kogunenud raha välja võtta, siis nendel on ju tulevikus riiklik pension suurem. Nende neli protsenti on olnud esimesest sambast ja selle võrra, selle perioodi eest on meil tulevikus riiklik pension suurem," kommenteeris Seeder.

Jõks: inimesed võivad sattuda halvemasse varalisse olukorda

Soraineni partner ja vandeadvokaat Allar Jõks märkis, et ohus on ka teises sambas kogumist jätkata soovijate omandipõhiõigus. "Inimesed, kes teise sambasse kogutud raha välja võtta ei soovi või vähemasti ei soovi sellega kiirustada, võivad sattuda halvemasse varalisse olukorda. Kui reformi tulemusel peaks pensionifondidest lühikese aja jooksul raha välja võtma suur hulk inimesi, saavad esimesed lahkujad fondi osakud lunastada mõistlikel tingimustel, järjekorras järgmised ning viimased jäävad aga ebalikviidsete investeeringute sunnitud odavmüügi tõttu ebasoodsasse olukorda," ütles Jõks.

"Teisest pensionisambast lahkumise kulude ning varade väärtuse vähenemise riski jätmine nende kanda, kes kogumist jätkata soovivad, võib rikkuda kogumist jätkata soovijate õiguspärast ootust," tõi ka Vaher välja sama õigusliku probleemi.

Seeder vastas, et fondidel peab olema piisav likviidsus ja võimekus klientidele seda võimaldada. "See vabadus on ju ka täna inimestel olemas ja iga fond eraldiseisvana peab olema selleks valmis. Nii et konkreetselt üksiku fondi jaoks ei ole see olukord sugugi mitte uus. Ja seda on ju seiranud kogu aeg ka finantsinspektsioon, kes on kinnitanud, et fondide likviidsus on olemas, inimeste võimalused raha ümber paigutada on olemas ja see ei too kaasa endaga mitte mingisuguseid suuri krahhe ei fondidele ega Eesti majandusele," rääkis Seeder.

Vaher: väljavõetava summa piiramine võib rikkuda võrdsuspõhiõigust

Toomas Vaheri sõnul võib teisest sambast esialgu välja võetava summa piiramine 10 100 euro tasemele rikkuda võrdsuspõhiõigust, sest kõiki sambast lahkujaid tuleks kohelda võrdselt. "Kuivõrd teisest sambast väljumise tulemusel võib muutuda inimeste sambas olevate vahendite väärtus, tuleks võimaliku võrdsuspõhiõiguse riivega kindlasti arvestada," rääkis ta.

Jõks kinnitas sama: "Eelnõuga kavandatud piirangu kohaselt ei saa need inimesed, kelle kogutud vara suurus ületab 10 100 eurot, enda raha kätte mitte korraga, vaid aasta peale jaguneva kolme osamaksena. See aga võimendab ohtu, et enam raha kogunute vara väärtus väheneb enne oluliselt, kui neil on võimalus see kätte saada."

Seedri sõnul tuleb seda küsimust kaaluda. "Kui leitakse, et see rikub ja piirab inimeste õigusi ja peaks võimaldama kõigil inimestel kohe kõik välja võtta, siis ma arvan, et kindlasti me oleme valmis selle muudatuse sisse viima," kinnitas Seeder.

"Aga ma küll arvan, et see ei ole kuidagi inimeste põhiõiguste riive ega ka vastuolus põhiseaduse printsiipidega," lisas ta.

Jõks: suur teisest sambast lahkujate osakaal võib vähendada tootlikkust

Jõks tõi välja riski sotsiaalsele põhiõigusele. "Sõltuvalt teisest sambast lahkujate osakaalust võib pensionifondide tootlikkus väheneda kriitilise piirini, mille tulemusena ei suuda teine sammas koos riikliku esimese sambaga tagada teise sambasse jääjatele põhiseaduses ette nähtud sotsiaalseid õigusi. Kogumispensioni vabatahtlikuks muutmise korral tuleb hinnata piisavalt põhiseaduses sätestatud üldise sotsiaalse põhiõiguse tagatust. Eelnõu seletuskiri sellist analüüsi ei sisalda," sõnas ta.

Seeder näeb asja hoopis vastupidisena. "Pensionireformi eesmärk ongi see, et inimestel oleks võimalik raha paremini paigutada, suurem vabadus investeerida erinevalt, vastavalt oma võimalustele ja vajadustele, mis annab inimestele parema rahakasutuse võimaluse ja paigutamise võimaluse ja seeläbi ka tulevikus suurema pensioni teenimise võimaluse. Ja sama puudutab ka finantsasutusi, mille võimalused kasvavad ja suurenevad. Samas luuakse ka reaalne turukonkurents, kus pensionifondid, kindlustusseltsid tulevikus peavad selle nimel pingutama, et kliente hoida enda juures ja tegema pakkumisi, mis on kliendisõbralikud ja seeläbi kindlasti suureneb tootlus. Ja kindlasti ka väljamaksete perioodis tehakse pakkumisi, kus see raha hakkab tulevikus kasvama ja tootma, mitte nii nagu praegu, et ta üldse ei kasva. Nii et tegelik olukord on hoopis vastupidi," võttis Seeder kokku.

Soraineni analüüsi kohaselt ei pruugi ka planeeritavate lahenduste elluviimiseks jääv aeg seaduse jõustumise ning eeldatavate väljamaksete tegemise vahel olla mõistlikult piisav ajaperiood kohanemiseks.

Seeder loodab, et eelnõu jõuab sel aastal esimesele lugemisele ja võetakse seadusena vastu jaanuaris või veebruaris.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: