"Eelnõu annab pensionikogujatele võimaluse võtta välja neli protsenti sotsiaalmaksust enne pensioniikka jõudmist. Nendel, kes ei ole veel teise sambaga ühinenud, võib seetõttu tekkida motivatsioon ühineda pensionifondidega või pensioni investeerimiskontoga, kuid seda mitte eesmärgil, et koguda raha pensioniks, vaid selleks, et korjata neli protsent oma sotsiaalmaksust enda kontole ja see sobival ajal välja võtta," märgib riigikontroll riigikogu rahanduskomisjonile saadetud tähelepanekutes.

See tähendab riigikontrolli hinnangul seda, et suuremapalgalistel on kasulik sotsiaalmaksutagastuseks teise sambaga liituda, et saada see neli protsenti enda kontrolli alla. See omakorda tähendab, et nad ei panusta seejärel sama palju esimesse sambasse. "Sellel võib olla esimesele sambale tervikuna suurem mõju kui teisest sambast lahkuvate madalapalgaliste pealt esimesse sambasse tagasi mineval neljal protsendil," märgib riigikontroll.

Riigikontrolli sõnul võib sellise sammu tagajärjeks olla riikliku pensionikindlustuse raha vähenemine esimeses sambas, mis kaudselt võib seada surve alla praeguste pensionäride pensionid.

Näiteks kaotab eelnõu seletuskirja arvutuste kohaselt esimene sammas juba 2021. aastal 36 miljonit eurot, kui teise sambaga liituvate kõrgepalgaliste sissemaksed ületavad 10 protsendi võrra teisest sambast lahkuvate madalapalgaliste sissemakseid. Samas kui II sambaga liituvate kõrgepalgaliste sissemaksed ületavad 20 protsendi võrra II sambast lahkuvate madalapalgaliste sissemakseid, siis 2023. aastaks on esimeses sambas juba 80,4 miljonit eurot vähem.

Lisaks toob riigikontroll välja hulgaliselt riske seoses riigikogu menetluses oleva pensionireformiga, mis muudaks teise pensionisamba vabatahtlikuks. Riigikontrolli hinnangul ei pruugi selle reformiga olla tagatud inimeste võrdne kohtlemine ega ei ole lahendatud riskid, kuidas tagada tulevikus inimeste piisav äraelamine või minimaalne keskmine pensionitase 40 protsendi juures keskmisest palgast.

Lisaks näeb riigikontroll hulgaliselt riske reformi plaanitud kujul läbiviimisel. "Kõiki riske, eriti mastaapsete ning paljude muutujatega kauget tulevikku puudutavate reformide puhul, ei saa olemuslikult kunagi viia nullini, kuid neid on võimalik muuta talutava(ma)ks. Oluline on kaaluda alternatiive ühe või teise eesmärgi saavutamiseks ning eri lahenduste plusse ja miinuseid," märkis riigikontroll.

Riigikogu alustab pensionireformi arutelusid tuleva nädala esmaspäeval, 2. detsembril. Eelnõu menetlemisel riigikogus on kavas laiem arutelu. Huvigruppidelt laekunud ettepanekud vaadatakse läbi enne eelnõu teist lugemist täiskogu istungil. Rahanduskomisjonis on need arutusel tuleva aasta alguses.

Eelnõu järgi muudetakse kohustuslik kogumispension vabatahtlikuks. Inimestel tekib otsustusõigus, kas koguda pensioniraha teises sambas või ei – seda nii neil, kes muudatuste jõustumisel on teises sambaga juba liitunud kui ka neil, kes seda veel ei ole.

Lisaks pensionifondides raha kogumisele saab pärast muudatuste jõustumist koguda raha ka pensioni investeerimiskonto kaudu. Inimestel tekib õigus võtta teises sambas kogutav raha teatud tingimustel kasutusele juba pensioni kogumise ajal. Pensioniikka jõudes on iga inimese enda otsustada, mil viisil kogutud raha kasutada.

Valdav osa eelnõuga tehtavatest muudatustest rakendub aastal 2021. See eeldab mitme teise samba toimist toetava IT-süsteemi arendamist ja muude ettevalmistuste tegemist aastal 2020.