Aivar Kokk: pensionireformi tehes ei tohi unustada fondide rolli ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Aivar Kokk
Aivar Kokk Autor/allikas: Erakogu

Pensionireform on oluline, et inimesed saaksid võimaluse ise oma raha ja tuleviku üle otsustada. Samal ajal on vähemalt sama oluline, et pensionifondid edaspidigi investeeriksid Eesti majandusse, kirjutab Aivar Kokk.

Riigikogus arutluse all oleva pensioniseaduse eesmärk on muuta kogumispension vabatahtlikuks, et inimestel oleks suurem vabadus oma raha üle otsustada ja seda arukalt investeerida. Ühtlasi paraneb pensionifondide tootlus nende jaoks, kes otsustavad teise sambasse kogumist jätkata, sest fondihaldurid peavad praeguse süsteemiga võrreldes märksa rohkem pingutama.

Pensioniseaduse vabatahtlikuks muutmine on tekitanud palju poleemikat ja tõstnud esile mitmesuguseid arvamusi. Seaduse puhul, mis mõjutab 740 000 inimest, ongi normaalne, et ühiskonnas tekib arutelu ja lendab kriitikanooli.

See pole ideaalne eelnõu

Kas praegu riigikogus olev seaduse eelnõu on ideaalne? Mina arvan, et ei ole. Sellega on vaja veel tööd teha - puudused seaduseelnõust kõrvaldada ning paremaks tegevad ettepanekud eelnõusse lisada. Oleme kaasanud selleks mitmeid tunnustatud eksperte ja huvigruppe. Midagi ei ole veel kivisse raiutud nagu mitmed oponendid üritavad öelda.

Pensionireform on oluline, et inimesed saaksid võimaluse ise oma raha ja tuleviku üle otsustada. Samal ajal on vähemalt sama oluline, et pensionifondid edaspidigi investeeriksid Eesti majandusse ja teeniks läbi nende investeeringute pensionifondiga liitujatele iga-aastast tulu.

Fondide investeeringud Eesti majandusse on muutunud viimasel kümnel aastal üha olulisemaks ja täidavad ettevõtete rahastamisel märkimisväärset rolli. Kui ettevõtted on hästi rahastatud, milles on pensionifondidel oluline roll, loob see tahte täiendavate lisandväärtust kasvatavate investeeringute tegemiseks.

Kindlasti tuleks kaaluda riigikogus ettepanekud, mis hajutavad fondide investeerimisriske, kui fondidest soovib korraga lahkuda mitukümmend protsenti liitujatest.

Parema tootlikkusega pensionifondide tekkeks tasub näiteks kaaluda nende laenulimiidi suurendamist. Limiidi tõstmine 10 protsendilt 30 protsendile fondi netovaradest, parandaks fondide finantsjuhtimise võimalusi ja suurendaks paindlikkust fondide opereerimisel muutuvate sissemaksete tingimustes. Ühtlasi oleks see kooskõlas maailma parimate pensionisüsteemide arengutega.

Pensionifondide laenulimiidi tõstmine aitaks fonde likviidsuse juhtimisel. Seoses kavandatavate suurte muudatuste ja lühikese jõustumisajaga pensionifondidest väljamaksete tegemise osas võib Eesti pensionifondidel tekkida vajadus likviidsuse juhtimiseks senisest suuremas ulatuses laenu võtta. Pensionifondid saaksid lühema etteteatamisajaga krediidiliinid üles seada kodumaistes kommertspankades.

Kui pensionifondid saavad laenu mõistlikel tingimustel, võib laenu võtmine olla osakuomanikele kasulikum nii lühemas kui pikemas plaanis. Märksa probleemsem võib olla see, et fondis olevale varale tehakse kiirmüük madalama kui puhasväärtuses kajastatava hinnaga.

Pensionifondide investeeringud

Eespool mainitud laenulimiitide suurendamise alternatiivina tasub kaaluda, kas fondist lahkumine või selle vahetamine peaks olema lubatud kolm korda aastas etteütlemisajaga üks kuu või harvemini.

Mõningatel hinnangutel võiks fondist väljumise etteütlemisaeg olla vähemalt kuus kuud. Siis ei peaks fondid kiirkorras oma investeeringuid müüki panema.

Kui jätta teisest pensionisambast välja astumise võimalus ainult ühele korrale aastas ja pikendada etteteatamise aega kuni kuue kuuni, siis see vähendaks tõenäosust, et raha kasutatakse emotsiooni ajendil igapäevasteks kuludeks. See tagaks ühtlasi, et fondid saavad rahulikult tagada oma portfellide likviidsuse.

Seaduse rakendamisel peame tagama adekvaatselt kõikide fondide pensionikogujate vara kaitse.

Kaalumist väärib ka ettepanek, mis võimaldaks pensioni osakuid seada laenu tagatiseks. Sellisel juhul toimuks pensionifondidest raha väljavõtmine aeglasemalt ja väiksemas mahus. See aga ei rikuks majanduse tasakaalu, vaid suureneb valikuvõimalus ja paindlikkus, mis ju ongi üks reformi eesmärke.

Uues konkurentsiolukorras oleks oodatav pensionifondide tootlus ca viie kuni kaheksa protsenti aastas. Samal ajal oleks laenuintress sellest kindlasti madalam. Seega tasub inimestel osakute tagatisel laenu võtta, mitte osakuid rahaks realiseerida ja väljuda pensionisüsteemist, mis loob ebakindlust tuleviku osas.

Majanduskasvu kiirendamiseks on lähiaastatel hädavajalik Eesti majandusel kasutada pensionifondide investeeringuid. Paljud sellised projektid on juba käivitamise etapis. Pensionifondide investeeringuid vajavad eelkõige Eesti kapitalil baseeruvad ettevõtted, et realiseerida tootlikkuse tõstmise ja tehnilise kaasajastamise investeeringuid.

Oleme jõudnud faasi, kus erinevatel majandussektoritel on vaja lähima kümnendi jooksul realiseerida suuremahulisi investeeringuid. Vastasel juhul väheneb kiiresti meie ettevõtjate konkurentsivõime.

Loodan, et pensioniseaduse arutelud on konstruktiivsed ning lõpptulemusena viiakse ellu pensionisüsteemi reform, mis avab turu konkurentsile ning annab suuremad võimalused fondidel tootluse tõstmiseks.

Samuti annab reform tõuke Eesti majanduse elavdamiseks ning inimestele õiguse ise otsustada, kuidas on nende arvates kõige õigem oma raha pensioni ajaks koguda. Samal ajal tuleb aga riigil oluliselt rohkem panustada säästmise propageerimisse ja finantskirjaoskuse tõstmisse. See vähendaks riske lühiajaliste, emotsionaalsete otsuste tegemisel.

Isamaa soovib, et meie inimesed saaksid võimaluse ise oma raha ja tuleviku eest otsustada, pensionifondid saaksid ka edaspidi investeerida Eestimaa majandusse ning teenida läbi nende investeeringute pensionifondiga liitujatele iga-aastast tulu.

Tuleb rõhutada, et kõigile jääb alles võimalus jätkata tänase pensionisüsteemiga ja kes veel ei ole sellega liitunud, saavad selle võimaluse. Lisaks sellele tekib võimalus leida ka alternatiivseid lahendusi pensionipõlveks raha säästmiseks.

Loodan, et pensioniseaduse arutelud on konstruktiivsed ning lõpptulemusena viiakse ellu pensionisüsteemi reform, mis avab turu konkurentsile ning annab suuremad võimalused fondidel tootluse tõstmiseks.

Samuti annab reform tõuke Eesti majanduse elavdamiseks ning inimestele õiguse ise otsustada, kuidas on nende arvates kõige õigem oma raha pensioni ajaks koguda. Samal ajal tuleb aga riigil oluliselt rohkem panustada säästmise propageerimisse ja finantskirjaoskuse tõstmisse. See vähendaks riske lühiajaliste, emotsionaalsete otsuste tegemisel.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: