Saksa riik asus ise uurima Venemaa seotust Berliini mõrvaga ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1575455940000 | amCalendar}}
Foto: Christoph Soeder/AFP/Scanpix

Kahtlused, et augustis Berliinis Kleiner Tiergarteni pargis tapetud Tšetšeenia sõja veterani ja Gruusia eriüksuslase mõrva taga on Vene eriteenistus, said veelgi tuge, kui juhtumiga asus tegelema Saksamaa riigiprokuratuur, kes võttis juhtumi üle ringkonnaprokuratuurilt.

Saksa ajakirjanduse andmetel on juhtumi riigiprokuratuurile liikumise taga järjest süvenev kahtlus, et 40-aastase Zelimhan Hangošvili tapmise tellis Vene eriteenistus. Riiklik uurimine aga võib tõsiselt kahjustada suhteid Venemaa ja Saksamaa vahel, eriti kui riigiprokuratuur peaks kinnitama uurivate ajakirjanike ühisuurimise järeldust, et grusiini tapmises kahtlustatav Vadim Sokolov on Vene eriteenistuse töötaja, kirjutab The Times.

Riigiprokuratuur kinnitas kolmapäeval, et nad on menetluse üle võtnud. Tegu on asutusega, mis viib läbi uurimise ja kohtu alla andmise juhtudel, mis on seotud riigi sise- ja välisjulgeolekuga, sealhulgas terrorismi, spionaaži ja riigireetmisega.

Riigiprokurör teatas Karlsruhes, et augustis toimepandud mõrv on riikliku julgeoleku seisukohast "äärmiselt oluline".

Kolmapäeval teatas Saksamaa välisministeerium, et saadab mõrva tõttu riigist välja kaks Vene diplomaati. Ministeerium teatel pole Venemaa "vaatamata kõrgetasemelistele ja korduvatele nõudmistele" mõrva uurimisel koostööd teinud, vahendab Bild.

Venemaa välisministeeriumi teatel on Venemaal vastukaaluks plaanis rida vastumeetmeid ning Saksamaa tegevus oli nende hinnangul "ebasõbralik ja alusetu". Bildi hinnangul võib Venemaa vastata samuti diplomaatide väljasaatmisega.

Saksamaalt poliitilist varjupaika taotlenud Hangošvili lasti maha Berliinis, kui ta sõitis jalgrattal Kleiner Tiergarteni pargis. Tema mõrvar jälitas teda elektrijalgrattal, tulistas teda kaks korda pähe, kasutades summutiga Glocki püstolit. Hiljem nähti, et tapja viskas relva, jalgratta ning peas olnud paruka Spree jõkke.

Saksa politsei pidas mõrvas kahtlustatavana kinni 49-aastase Venemaa kodaniku, kes väitis end olevat Vadim Andrejevitš Sokolov. Sokolov keeldus uurijatega rääkimast.

Ajakirjade Spiegel, Bellingcati ja Insideri ühisuurimine leidis aga, et selliste andmetega nimega isikut Venemaa riiklikus passiregistris pole ning et Sokolovi välispassi number viitas Vene siseministeeriumi allüksusele, mis väljastas dokumente GRU-le ehk sõjaväeluurele.

Ajakirjade uurimise järgi on Sokolov mõrvari varjunimi ning tegelikult on tegu 54-aastase Vadim Krasikoviga, keda 2013. aastal kahtlustati Moskvas toimepandud ärimehe mõrvas. Ka ärimeest tulistas pähe jalgrattaga sõitnud mees.

Saksa ajakirjanduse andmetel sai teisipäeval teatavaks, et riigiprokurör Peter Frank valmistus juhtumi ülevõtmiseks ringkonnaprokuratuurilt, sest kogutud tõendid viitavad Sokolovi seostele Kremliga. The Times kirjutab, et prokuratuur kahtlustab, et Krasikov värvati Vene eriteenistuse poolt pärast 2013. aasta mõrva. Kahtlusi toetab mõrvauurimise kummaline lõpetamine 2015. aasta juulis. Vaid aasta varem olid Krasikov kuulutatud Venemaal tagaotsitavaks ning tema otsimisel kasutati ka Interpoli abi.

Kaks kuud peale otsingute lõpetamist ilmus Venemaa registritesse nimi Vadim Sokolov. Uuriva ajakirjanduse uudissaidi Bellingcati andmetel kadusid samal ajal registritest kõik viited Krasikovile. Bellingcati hinnangul viitavad otsingute lõpetamine, isikuandmete kadumine ja võltsidentiteedi loomine selelle, et Vene riik on Berliini mõrvaga seotud.

Saksa meedia hinnangul on riigiprokuratuuri sekkumine mõrvajuurdlusesse erakordne ning see võib viidata vaid sellele, et seda ei peeta enam tavapäraseks juhtumiks.

Saksa riigiprokuratuur ei nõustunud ajakirjanduse väiteid kommenteerima. The Times märgib, et Saksamaa ja Venemaa suhted võivad saada tõsiselt kahjustada, kui prokuratuur esitab ajakirjanduses esitatud väidetele tõendid. Alles mullu saatis Saksamaa riigist välja neli diplomaati, avaldades nõnda protesti Skripalide mürgitamise vastu Inglismaal Salisburys.

Samas on mõrva motiiv endiselt teadmata. Riigiprokuratuuri teatel pole leitud ühtki tõendit, mis viitaks, et mõrva taga on isiklikud motiivid või seosed terrorismi või organiseeritud kuritegevusega.

Hangošvili, Gruusias sündinud tšetšeen, võitles tšetšeenide poolel Venemaa vastu 2000ndate alguses teises Tšetšeenia sõjas ning oli Gruusia terrorivastases üksuses ohvitser 2008. aastal, kui Venemaa tungis Gruusiasse. 2016. aastal kolis ta perega Saksamaale ja palus poliitilist varjupaika, kuid taotlus lükati tagasi.

Hangošvili elu kallale ka varem. Väidetavalt üritati teda 2009. aastal mürgitada ning 2015. sai ta haavata relvastatud rünnakus Thbilisis.

Hangašvili lähedased on öelnud, et nad on kindlad, et tema tapmise taga on Vene võimud. Venemaa on korduvalt eitanud oma seotust mõrvaga.

Toimetaja: Marko Tooming

Allikas: The Times

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: