Berliinis mõrvatud tšetšeeni vend: olen "FSB nimekirjas" järgmine ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Zelimhan Hangošvili mõrva sündmuskoht Berliinis.
Zelimhan Hangošvili mõrva sündmuskoht Berliinis. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Augustis Berliinis tapetud kunagise tšetšeenist võitleja vend ütles intervjuus ajalehele Times, et peab end Venemaa eriteenistuste tapanimekirjas järgmiseks sihtmärgiks.

40-aastase Zelimhan Hangošvili mõrv käesoleva aasta augustis on süvendanud arvamust, et üheski Euroopa linnas pole võimalik end Venemaa taustaga mõrvaüksuste eest varjata, kirjutab ajaleht.

Oma esimeses intervjuus Lääne ajakirjandusele tunnistas Hangošvili 46-aastane vend Zurab, et on saanud veenvaid luureandmeid, et ka tema elu on hetkel ohus. "Mul soovitati ettevaatlik olla. Väljas ma ei käi," sõnas ta.

Gruusiast Pankisi kurust pärit vennad sõdisid aastani 2004 Tšetšeenias Venemaa vastu. Hiljem aga töötasid nad Gruusia luure heaks, et leida Vene spioone ja islamiäärmuslasi. Kui sa selgeks, et nad on otseselt sihtmärkideks võetud, põgenesid nad Euroopasse ja taotlesid varjupaika. Zelimhan jõudis Saksamaale, Zurab elab aga Rootsis.

Zelimhan tapeti 23. augustil Berliinis Kleiner Tiergarteni pargis. Mootorrattal liikunud mõrvar tulistas teda kaks korda pähe ja ühe korra õlga. Märkimisväärne on see, et mees oli varem elanud üle juba kolm tapmiskatset.

Rootsis elav vend ei saanud kodumaale Gruusiasse matustele minna, sest ka teda võib tabada rünnak. Samuti on ta mures oma täiskasvanud poegade pärast, kes on praeguseks tagasi Gruusiasse saadetud.

Zurab Hangošvili on kindel, et tema vend mõrvati Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse ehk FSB tellimusel. FSB olevat hankinud mõrvarile ka valepassi. Lisaks süüdistab ta Saksamaa võime selles, et tema vennale ei antud seal asüüli ega kaitset hoolimata varasematest tapmiskatsetest.

"Intsident, mis toimus Berliinis, oli kavandatud Moskvas FSB ohvitseride poolt. Ma pean seda Saksamaa suureks veaks. Tal oli mitmeid dokumente, mis näitasid, et ta vajab kaitset. Ma arvan, et nad oleks pidanud üritama teda kaitsta."

Zurab lisas, et tema vend oli tšetšeenide seas mõjukas ja lugupeetud isik. Paljud eksiilis elavad tšetšeenid usuvad, et neile peetakse Euroopas Vene eriteenistuste poolt jahti seoses vastasseisuga Tšetšeenia praeguse liidri ja Putini liitlase Ramzan Kadõroviga.

Hangošvili mõrvas süüdistavad Saksamaa võimud 54-aastast Vadim Krasikovi, kelle taust on väga kirju ning kelle vahepealsetest liikumistest puudub täielik ülevaade. Teada on, et 2013. aastal tappis ta ühe Vene ärimehe ja oli seetõttu rahvusvaheliselt tagaotsitav. See asjaolu selgus kusjuures hiljem, sest mõrvaga samal päeval kinni peetud mees tutvustas end esialgu hoopis Vadim Sokolovina.

Saksa ajakirjandus on varem kirjutanud, et riigiprokurör Peter Frank valmistus juhtumi ülevõtmiseks ringkonnaprokuratuurilt, sest kogutud tõendid viitasid Sokolovi seostele Kremliga. Nimelt kahtlustas prokuratuur, et Krasikov värvati Vene eriteenistuse poolt pärast 2013. aasta mõrva. Kahtlusi toetab mõrvauurimise kummaline lõpetamine 2015. aasta juulis. Vaid aasta varem olid Krasikov kuulutatud Venemaal tagaotsitavaks ning tema otsimisel kasutati ka Interpoli abi.

Kaks kuud pärast otsingute lõpetamist ilmus Venemaa registritesse nimi Vadim Sokolov. Veebilehe Bellingcati andmetel kadusid samal ajal registritest kõik viited Krasikovile. Bellingcati hinnangul viitavad otsingute lõpetamine, isikuandmete kadumine ja võltsidentiteedi loomine sellele, et Vene riik on Berliinis toimunud mõrvaga seotud.

Võltsidentiteet ja korralik võltspass olidki põhjuseks, miks Krasikovil õnnestus juba 2015. aastal märkamatult Saksamaale saabuda. Praeguseks on ta taotlenud varjupaika Prantsusmaalt ja keeldub koostööst Saksamaa uurijatega.

Venemaa on süüdistused seotuses Berliini juhtumiga korduvalt tagasi lükanud.

Saksamaa aga saatis välja kaks spioonideks peetud Vene diplomaati Berliini saatkonnast, sest Moskva pole juhtumi uurimisel piisavalt koostöövalmis olnud. Ning Saksamaa kaitseminister Annegret Kramp-Karrenbauer teatas alles hiljuti, et valitsus võib otsustada dramaatilisemate sammude kasuks, kui Venemaa juhtumiga seoses venitamistaktikat jätkab.

Paljude Saksa ametnike jaoks on Berliini juhtum vägagi sarnane Sergei Skripali ja tema tütre mürgitamisega Salisburys Inglismaal.

"See mõrv pingestab suhteid Venemaa ja Saksamaa vahel," ütles Kramp-Karrenbauer ajalehele Bild am Sonntag. "Tõendid on tõsised. Koos rünnakutega Ühendkuningriigis ja muude Venemaa tegevustega maalib see kõik üsna häiriva pildi."

Vaba Demokraatliku Partei rahvasaadik Stephan Thomae märkis samuti, et Hangošvili mõrvast võib kujuneda "Saksamaa oma Skripali afäär". "Saksamaa valitsus ei saa selles küsimuses peitu pugeda: Vene palgamõrv on täiesti vastuvõetamatu ja me peame selle Venemaale selgeks tegema," ütles ta.

Teised Saksamaa rahvasaadikud on oma hoiakute poolest aga lõhenenud - osa pooldab vaoshoitust, teised aga toetavad selgemaid meetmeid, sealhulgas juba liitlaste teravat kriitikat pälvinud Nord Streami gaasitoruprojektide peatamist.

Roheliste välispoliitiliste küsimuste eestkõneleja Omid Nouripour leidis, et Saksamaal on aeg Venemaale vastu astuda ning seada suveräänsus majanduslikest huvidest kõrgemale.

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: