Vene välisluure juht: USA tahab maailma valitseda ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Venemaa välisluureteenistuse juht Sergei Narõškin.
Venemaa välisluureteenistuse juht Sergei Narõškin. Autor/allikas: SCANPIX/TASS/Aleksei Nikolski

Venemaal on väga kahju, et usaldamatus Läänega muudkui kasvab, kuid Lääs ei tee ka ise midagi, et usaldust taastada, ütles intervjuus BBC-le Vene välisluureteenistuse juht Sergei Narõškin.

Saatejuhi küsimusele, miks kasvavad Lääne ja Venemaa vahel pinged ning kui ohtlik see olla võib, vastas Narõškin, et põhjuseks on USA huvi maailma valitseda.

"Mõnel Lääne poliitikul olid minu hinnangul õigustamatud ootused. Nad tundsid, et maailma võib juhtida ühest keskusest. Selle keskuse nimi on Washington. Seda me peame meeles pidama, ka poliitikud teispool Atlandi ookeani," lausus ta BBC-le antud intervjuus.

Lääne liidrite väidetele, et Venemaa peab hübriidsõda, korraldades regulaarselt küberrünnakuid ja levitades tahtlikult meediakanalites valeinfot, tõi Narõškin vastukaaluks näite, et Venemaa pakkus "siiralt Itaaliale koroonaviirusega võitlemiseks", saates "oma sõpradele" kaitsevahendeid ja sõjaväearste abiks.

Salisbury mürgitamiste kohta märkis Narõškin, et tal puudub usaldus Suurbritannia versiooni kohta juhtunust. "Usaldamatust on mõlemal poolel. Te mainisite Salisbury`t. Me ei usu sõnagi, mida Briti valitsuse ametnikud on öelnud Salisbury kohta. Kui nad ütlevad "highly likely" ("suure tõenäosusega"), siis meid see ei veena," ütles Narõškin.

Usaldamatus Lääne ja Ida vahel kasvab ka seetõttu, et vanad kokkulepped enam ei pea, märkis Vene välisluureteenistuse juht. "Meil on väga kahju, et usaldus on kadumas selle tõttu, mis tänasel päeval on toimumas. Viimane poliitiline juhtum oli USA teadaanne, et nad lahkuvad avatud taeva leppest. See lepe on võtmetähtsusega osa sellest, mida me nimetame usalduseks. Kas tõesti on võimalik see lepe lihtsalt puruks rebida?" rääkis Narõškin.

Narõskin on ka Venemaa ajaloo seltsi esimees. Tema sõnul peab Venemaa kaitsema oma huvisid ka minevikus, sest muidu tallatakse Venemaa panus ajaloos lihtsalt jalge alla.

"Venemaa, nagu iga tõeliselt süveräänne riik, kaitseb oma rahvuslikke huve, kas need on olevikus, tulevikus või minevikus. Me maksime teise maailmasõja võidu eest väga kõrget hinda, ligikaudu 27 miljoni eluga. Paljud noored inimesed Läänes ja tänapäeval ka Ida-Euroopas mõtlevad, et seda tegi USA üksinda, lõi Natsi-Saksamaad ja vabastas Euroopa. Selline teadmatus pole juhuslik. See on taotluslik: et luua mulje, et kõik hea minevikus ja olevikus seostub ühe riigiga – USA-ga," rääkis Narõškin.

Toimetaja: Marko Tooming

Allikas: BBC

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: