Terviseamet: tänavu on Eestis listeeriasse nakatunud 20 inimest ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Veterinaar- ja toiduametis (VTA) arutasid eksperdid, kuidas reageerida kiirelt toiduga levivatele listeeriapuhangutele. Räägiti listeeria erinevatest tüvedest. Sel aastal on Eestis haigestumist põhjustanud listeeribakteri tüvi ST 87. Millisest toiduainest see pärit võib olla, pole veel selge.

Terviseameti andmetel on sel aastal listeeriasse nakatunud 20 inimest, neist 12 puhul on tehtud laboratoorselt kindlaks listeeria tüvi ST 87, ülejäänud kaheksal juhtumil pole tüvi veel teada, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kolm inimest on sama tüvega bakteri tõttu surnud. See ei ole M.V.Woolist leitud listeeriabakteri tüvi. Ükski sel aastal toimunud haigestumine pole seotud M.V.Woolist leitud bakteritüvega ST 1247.

Terviseameti peadirektori asetäitja tervisekaitse alal Jelena Tomasova ütles, et sel aastal inimesi nakatanud listeeriabakter tüvega ST 87 levib toidu kaudu. "Läbi millise toidu, see on praegu tuvastamisel. Meil on juba mõned andmed, mis on tulnud EFSAst. ehk Euroopa Toiduohutuse Agentuurist, aga praegu me seda veel ei avalda," lausus Tomasova.

Jelena Tomaseva selgitas, et listeeriabakteriga nakatunud toiduaine leidmine on raske ja protsess on pikaajaline. Järeldusi, kas haigestumine ja tarbitud toit on omavahel seotud saab tema sõnul teha tänu täisgenoomi sekveneerimisele. Listeeria peiteaeg ulatub kolmest 70 päevani.

"Seega väga raske on selgeks teha küsitluse kaudu, millise toiduga on tegemist. Ja antud juhul ainult laboratoorne uuring annab selle võimaluse," lisas ta.

Neljapäeval leiti, et haigestunutele tarbitud toidu kohta esitatud küsimustikku tuleb täiendada.

Arutati ka kuidas nakatunud toitu paremini kindlaks teha. Üks on Terviseameti koostatud küsimustik haigestunutele ja nende omastele, mis peaks spetsialistide hinnangul olema põhjalik.

"See on võib-olla see koht, kust alustama peaks, et mida need haiged on söönud ja ennekõike, kes need haiged on ja kus nad elavad ja mida nad viimase kolme kuu jooksul on söönud ja millega nad kokku puutunud on, kus nad käinud on, missugustes söögikohtades nad käinud on jne," ütles Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia professor Irja Lutsar.

Irja Lutsari sõnul räägiti ka säilitusaja lühendamisest riskitoiduainetele, mida pole kuumutatud ega paigutatud tugevasse soolalahusesse või happelahusesse.

Kuna riskirühmas on immuunpuudulikkusega inimesed, on haiguse kulg raske ja ka haigust põhjustanud toiduaine leidmine on raske ning protsess on pikaajaline.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: