Reformierakonna linnapeakandidaat Tallinnas on Kristen Michal ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1575718500000 | amCalendar}}
Foto: Siim Lõvi /ERR

Reformierakonna Tallinna piirkonna üldkogu valis piirkonna uueks juhiks Kristen Michali, kellest sai automaatselt ka erakonna linnapeakandidaat Tallinnas. Michal seab Reformierakonna eesmärgiks võita valimised vähemalt neljas Tallinna linnaosas.

Reformierakonna Tallinna piirkonna üldkogul valiti järgmiseks kaheks aastaks piirkonna juhiks riigikogu liige ja Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Kristen Michal. Michal oli ainus kandidaat.

Nii nagu erakonna esimees on peaministrikandidaat riigikogu valimistel, on Tallinna piirkonna esimees linnapeakandidaat järgmistel kohalikel valimistel.

Michali sõnul on 2021. aasta kohalike omavalitsuste valimised üks lähiaastate poliitika tooniandjad ning igaühe võimalus anda oma häälega hinnang valitsuse hakkamasaamisele. 

"Reformierakonna Tallinna piirkond seab endale eesmärgiks teha hea tulemus valimistel, olla parimad vähemalt neljas linnaosas ning kasvatada igas valimispiirkonnas inimeste toetust," sõnas Michal. 

"Tänase valitsusliidu ühele loojale Jaanus Karilaiule ja teistele keskparteilastele, kes otsivad lõhet erakonnas, ütlen, et toetan igakülgselt Kaja Kallast erakonna esimehena ning kandideerin Tallinna piirkonna eestvedajaks, mitte erakonna esimeheks," ütles Michal.

ERR-i küsimusele, miks linnapeakandidaat juba nüüd ära valiti, kui kohalike omavalitsuste valimisteni on jäänud veel ligi kaks aastat, vastas Michal kirjalikult hoopis piirkonna esimehe ja linnapeakandidaadi samas isikus esitamise kohta:

"Piirkonna juhatuste ja esimehe valimine toimub korraliselt, mandaadid kestavad kaks aastat ja lõppevad 2019. aasta lõpuga. Nii nagu erakonna esimees on peaministrikandidaat, on ka Tallinna piirkonna esimees Tallinna linnapeakandidaat, et administratiivne ja poliitiline vastutus langeks mõlemas kokku." 

Michali sõnul läheb Reformierakond valimistele linnakodanikele positiivseid lahendusi pakkuva programmiga, et olla võimeline osalema koalitsiooni moodustamises. Michali sõnul on see sõnum kõigile, kes tahaksid poliitikas näha muutust, leides, et nende valik võib tuua muutuse, alustades Tallinnast. 

"Tallinn seisab lähikümnenditel mitme kontseptuaalselt olulise valiku ees. Esiteks, kuidas korraldada linnas liikuvus – kas endiselt jääb nii, et kõigil liiklejatel on ebamugav või saame lapsed turvaliselt ise liikuma, vähendame vanemate sunnitud ummikus istumist ning rajame julgelt uusi läbimurdeid transpordis, kasutades täiselektrilist ja vesinikutehnoloogiat. Et mugavalt liikuma saaks nii 8- kui 80-aastane," tutvustas Michal erakonna visiooni kohalikeks valimisteks Tallinnas. "Tallinn vajab pikemalt ette vaatavat linnaplaneerimist, et linn oleks mitmekesine, mitte düstoopiline aedadega eraldatud ja kiirteedega ühendatud linnriikide kogum."

Michal ütles, et Tallinna kahe kogukonna ühishuvi on segregatsiooni halva nõiaringi lõpetamine. Selle lahendus on kvaliteetne ühtne haridus igas linnaosas, mis annab lastele parema tuleviku.

"Näen, et oleme võimelised koostööks ja looma ühisosa nii opositsioonis olevate kui koalitsioonis oleva erakonnaga. See on kahtlemata oluline sõnum ka neile, kes mõtlevad, keda valitsust vaadates toetada Tallinnas – meie oleme valmis ja võimelised tooma muutuse ning looma suure koalitsiooni, kes esindab ka neid, kes varem lootnud linna valitseva erakonna peale," sõnas Michal. 

"Pakume positiivse platvormi Tallinna arenguks ja linnakodaniku kasu silmas pidades, meenutades, et aastal 2017 sõnastatu - nii Tallinna – Helsingi kaksikpealinn tunneliühendusega, pensionäridele paremaid võimalusi pakkuvad teenusmajad, lasteaia kohatasu kaotamine, kvaliteetne eestikeelne haridus, valveperearstiteenuse loomine kui uued transpordiühendused - on tänagi poliitikadebati keskmeks," märkis Michal.

Lisaks valiti juhid kaheksas Tallinna linnaosas tegutsevatele piirkondlikele organisatsioonidele. Uutest tulijatest hakkab Haabersti piirkonda juhtima Lembit Kolk, Lasnamäe piirkonda Kristina Šmigun-Vähi, Mustamäe piirkonda Andres Sutt ja Kristiinet Kristo Enn Vaga. Kesklinna piirkonna juhina jätkab Keit Pentus-Rosimannus, Nõmme juhiks valiti Vilja Toomast, Põhja-Tallinnas jätkab juhina Signe Riisalo ning Pirital Kaupo Nõlvak.

Kristen Michali Tallinna üldkogul peetud kõne täismahus:

Head sõbrad,

Olen Tallinnas sündinud, aastal 1975. Tollal ei aimanud ma, et aastal 1996 liitun uue Reformierakonnaga ja 2013 tulen Reformierakonna Tallinna piirkonda eest vedama. Veel vähem, aastal 1975 ajal oli vaba riik mõnele mälestus, enamusel unistus, kõigile ühtviisi kättesaamatu.

E-teenused, nagu elektrijõul liikuvad allveelaevad või kosmosereisid olid raamatukogus sarjas "Seiklusjutte maalt- ja merelt". Ning Õismäel, kuhu mina elama asusin, oli üksikutes korterites telefon, mõnes paralleelliin. Samas, sõitsid trollid. Näiteks 6,7,8 Õismäelt linna. Täna enam ei sõida. Ehkki elektritransport, mis linnas ei tossuta, oleks vägagi moodne valik.

Aga ühesõnaga – ajad olid teised. Nii maailmale, Eestile, Tallinnale kui personaalselt igaühele meist.

Maailm on kiiresti muutunud. Eesti elu ka. Käsitsi ankeedi täitmine on juba naljakas meie maal. Aga Tallinn…

Tallinn, Eesti pealinn, peaks olema vedur. Kas ta on seda? Aga milles on Tallinn teenäitaja?

Vaatame süstemaatiliselt. Alustame algusest, sealt kus alustame kõik. Sünnist ja lasteaiast.

Kui sul on vedanud, nagu meil teiega siin, siis sünnid Eestisse. Eesti on üks paremaid kohti väikeste lastega peredele. Vanemahüvitis, mille looja, arendaja ja hoidja olime meie, Reformierakond ning lastetoetused, mis suunatud pere kasvamisele, on toonud edenemise.

Tallinn? Tallinn liigub vastassuunas. Aastal 2020 tõuseb lasteaias kohatasu juba 71 eurole. Aastas lapse kohta väljaminek pere kassast 854 eurot. Kahe lapsega perele aastas kulu 1708 eurot.

Tallinn on jõukas linn, eelarvemahuga pea 800 miljonit aastas. Näiteks üksikisiku tulumaksu laekumine kasvab aastaks 2021 65 miljoni euro võrra. Aastas soovib Tallinn teenida lasteaia kohatasudest linnaeelarvesse 18 miljonit. Meil on konkreetne plaan, kuidas Tallinnas jätta tegemata mittevajalikud kulutused, põhiliselt enesereklaamile, ja kasutada sama raha lasteaedade jaoks, et kohatasu saaks vanemad kasutada oma pere jaoks.

Kohatasu teema on vaid killuke suuremast plaanist, mille nimi on kvaliteetne ühtne eestikeelne haridus. Ühtse hariduse printsiip ütleb, et kui kohatasu ei nõuta põhikoolis, gümnaasiumis, isegi ülikoolis, siis peab ka alusharidus olema ühetaoline nii kohatasus kui eesti keeles. Algusest. 

Aasta 2017 märtsis avalikustasime, et plaanime küsida mandaati ühtsele eestikeelsele haridusele alates lasteaiast. Tollal olime üsna üksi. Isamaa ütles, et eestikeelsele haridusele minek olgu vabatahtlik, igaüks ise vaadaku. Sotsid ütlesid, et lapsed, need tuleb kohe rahule jätta, eesti keelt võib ka võõrkeelena edasi õppida. Keskerakonna tsitaate ma parem ei korda, viisakamatena meenuvad väited rahvuslikust vaenust.

Ja ometigi, juba 2017 suve alguses tuli Inimarengu Aruanne, mis meie idee kvaliteeti ja vanemate ning ühiskonna ootust selle järgi kinnitas. Ja edasine on ajalugu. Arvan, et selle idee realiseerumine on vaid aja küsimus. Ühtse hariduse plaan lahendab Eesti jaoks olulisi probleeme. Seda, et erinevates keelerühmades jagatakse erinevat infot, teame kõik. Teame ka, kes sellest kasu lõikab, ning on valmis pidurdama reforme.

Tallinnas kõnetab meie plaan ka üht üha süvenevat ja suurt tulevikumuret – meie linn segregeerub, hoiatavad teadlased. Segregatsioon tähendab lihtsamalt trendina, et jõukamad ja kehvemini hakkama saavad linnakodanikud ja linnaosad eemalduvad üksteisest kiiremini. Nii sissetulekutes tänu elukohavalikutele kui rahvuspõhiselt. Tagajärjed sellel protsessil saavad olema rängad nii inimeste tulevikule kui majandusele. 

Maailma suurlinnad on sellega hädas, kuid meil on veel aega.

Aega targalt tegutseda.

Üks juurpõhjus on haridus – kehvem riigikeele oskus annab kehvemad väljavaated panustada tulevikus, ülikoolis, tööelus ning määrab elukohavaliku, kus segregatsiooni nõiaring algab uuesti lastest. Hariduslik mahajäämus vene koolides on olnud pea aasta. PISA testides oleme maailma tipus, Euroopa meistrid, kuid siin jalad lohisevad. Tallinna ja Eesti tuleviku nimel tuleb see halb nõiaring lõhkuda. Meie plaan on lahendus.

Rõhutan siinjuures, et meie plaan on üdini positiivne – pakkuda kõigile lastele sama mida soovime oma lastele, parimat haridust. Üleminek nõuab lisaraha haridusse, materjale ning aastaid aega – viis, vahest kümme aastat. Kuid nagu iga pika teekonnaga, see algab esimesest sammust.

Tallinn on siin täna pidur, mitte vedur. Aga peaks olema teisiti.

Meiega on.

Vaatame edasi.

Haridus tervikuna Tallinnas vajaks linna hoolt ja panust. Linn ootab ammu terviklikku hariduskava. Põhimõte, et kodulähedane kool peab olema nii kvaliteetne, et igaüks meist usaldaks sinna oma tuleviku, peab olema reaalne. Haridusturism, teate küll, see kus vanemad kolivad heale koolile lähemale, kas reaalselt või virtuaalselt, peaks vähenema kodukoha kooli kvaliteedi kasvuga, mitte administratiivse sunni ja kontrollidega.

Hariduse kvaliteedi tagamise osa on haridusjuhtide eeskuju tagamine. Märgilised on juhtumid, kus keskparteiline katus hoiab aastaid ametis "ei kommentaari" tasemel riigikeelt mitteoskavat koolijuhti, peavad lõppema. See on ehk detail, kuid siiski tähtis lugu kala peast. Sest kuidas annab selline inimene eeskuju lastele?

Ka siin saame paremat juhtimist pakkuda, kui tänane linnavõim.  Kahtlusteta.

Veel edasi. Ülikoolid. Tallinn saab olla partner ja platvorm uuele. Uutele haridussuundadele, uutele tehnoloogiatele. Täna on õnnestumine pigem juhus. Peaks olema reegel, lausa plaan.

Uued lahendused, isesõitvad autod meie tänavatel, linna transpordivoogude juhtimine, nii et kõik säästavad ajas ja kuludes, uued teekatted, mis säästlikkumad, nutikad inimesed siin uusi maailmanimesid loomas. Selline peaks olema Tallinn. Või ehk juba Tallinn – Helsinki kaksikpealinn, püsiühendusega, arenev, atraktiivne. Selline, mis on palju enamat Riiast ja Stockholmist, põhjus tulla siia, looma.

Kui püüda otsida positiivset, siis Tallinn-Helsinki tunneli teema toob kokku Eestis erinevate ilmavaadete esindajad, nagu hõimuvennad üle lahe. See ühendab, sees ja väljas.

Tallinna valik ongi aastate vaates, kas korras külake, kus roheala, lilleklump, pink hooviservas või pidevalt pulbitsev, uut väärtust loov katel. Ma ei salga, et on päevi, kus eelistaks seda esimest, kuid pealinn peab olemuselt olema loomise koda, mootor.

Elukaart mööda minnes on küsimusi veel ja palju, näiteks, mida huvitavat pakub Tallinn tööinimesele? Samuti pensionäridele. Me kõik vananeme, pole kahtlust. Aeg seniste teadmiste kohaselt liigub vaid ühtepidi. Ka siin tuleb küsida, milles on Tallinn liider?

Kas Tallinn on kultuuri ja elamusi loov linn? Igav siin pole, kuid pigem linnaametnike kiuste. Kas Tallinn on koht, kus tervishoiuteenus on nii suure sektori loonud, et suudame eksportida teenust mis kõrge lisandväärtusega? Aga miks me ei suuda Tallinnas valveperearstiteenust pakkuda – lihtne asi? Maksumus 4 miljonit aastas.

Tallinn saab olla parem.

Vaatame veel paari skaalat.

Elukaarele lisaks näiteks elukoha järgi.

Kas meie koduümbrus on korras ja enam üldse paremini ei saa? Kas see, et Tallinn on tuntud lumelinnana talvel ja tolmulinnana suvel on ikka paratamatus?

Kas meie linnaosa, asum on korras? Kas see on juhitud nii, et inimeste soovid ja mõtted räägivad kaasa igal ajal või vaid enne valimisi? Meie plaan on luua Asumifondid, lahendus mida oodatakse, kus igal aastal inimesed saavad ise valida kohapeal, mis on asi, mis vajab koos tegemist

Kas meie linn tervikuna on heaperemehelikult valitsetud? Kas ühistransport, mille eest aastal 2020 maksame 170 eurot, igaüks, on lahendus või juba ise probleem? Valus küsimus, eriti valguses, et uuringud näitavad, et autokasutus on möödunud ühistranspordikasutusest. Näiteks Helsinkis on suund teine – ratta, jala ja ühistranspordiga liikumine püsib samal tasemel või mõne protsendiga kasvab. Juhuks kui keegi tahab kliimat süüdistada.

170 eurot aastas. Iga imik, koolilaps, pensionär. Maksame. Et Kõlvarti paremal käel olev trammide-, bussidepargi juhatuse esimees saaks osta margialkoholi, kallima sõiduki juhtkonnale ja piljardilaua. Paljuvõitu, sõbrad. Õigemini ei tahakski maksta.

Meiega saab olla teisti. Linna juhtimises kvaliteet esikohale ja kõik sellised puugid teisele tööle.

Transpordist veel. Tallinna liikluses kehtib endiselt printsiip – kõigil liiklejatel on ühtviisi ebamugav. Aga peaks olema teisti. Korralikud rattateed. Sellised, mis päris, mitte vaid värv teeservas. Sellised, kuhu lubame oma lapsed kooli, trenni ja kinno sõitma rattaga. Iga kord kui mõni sunnitud sõit jääb vanematel tegemata, kaob ummikust üks auto.

Olete muuseas märganud, et koolivaheajal on ummik olematu Tallinnas? Ometigi pole keegi mõelnud, et kui liikluses astuda samme, et lapsed saaks ise liikuma, oleks ummik väiksem. Üks mõte, mida Tallinnas vähe olnud, on koolibusside süsteem. Ka see tuleks läbi arutada, arvutada ja katsetada, et vähendada sunnitud liikumist. Vähem ummikuid, kliimalegi parem ja vanematel vaba aega kiirel hommikul rohkem.

Koolibussid, nagu kogu Tallinna ühistransport võiks tulevikus olla täiselektriline või vesinikuga. Et linnaõhk oleks puhtam ja linn eeskujuks valikutes lastele.

Ühendused laiemalt. Tunnelit mainisin, olen selle entusiast, pole kahtlust, sest see on üks väheseid suuri plaane, mis majandusse kasvu toob, mitte vaid ümberjagamist. Ühendused linna sees – uued kiired trammiühendused Haabersti, Mustamäe-Nõmme, Lasnamäe ja Pirita suundadel. Ning sealt üle linnapiiride. Oleme sellest rääkinud aastaid, eelmine linnapea seisis vastu, praegune mõtleb kaasa, on minu tunnetus.

Linnast tervikuna veel? Küsigem endalt, kas linn on juhitud nii nagu me seda ootaks? Kas linna planeeritakse kaugemast visioonist lähtuvalt, või pigem nagu juhtub. Vastust teame. Kuid saaks paremini. Meiega saab.

Naastes algusesse. Maailm, Eesti, Tallinn liiguvad ajas. Nagu meie. Kiirused on erinevad. Kui tahame, et meie linn viib meid edasi, mitte ei hoia tagasi, tuleb ise panustada.

Täna on aasta 2019. Aastal 2021 tulevad korralised valimised. Nendeks hakkame valmistuma. Meil on ajakava, meil on meeskonnad koostamisel. Kõik kes siin on, on osa sellest meeskonnast ja loost.

Vaadates tulemusi aastast 2013 kuni aastani 2019 võin kinnitada, et oleme teinud parima ja paremaks. Kasvanud on tulemus nii kohalikel kui riigikogu valimistel.

Ja teeme veel, kuid vaid koos. Erakonna, meeskonna toel. Üksi saab kiirelt minna, kuid koos saab minna kaugele.

Mis võiks olla eesmärk aastal 2021? Meie eesmärk 2021 on teha suurepärane tulemus ning olla võimelised moodustama koalitsioon, et linnajuhtimises osaleda.

Ütlen kohe oma arvamuse, et linna, omavalitsuse tasandil me kedagi täna ei välista, sest see kitsendaks meie võimalusi luua koalitsioone enda ümber. Ühisosa omavalitsuses otsustamiseks ja arenguplaanides on meil sama palju kui seda mis eristab. Tänase opositsiooniga ühendab meid soov teha ümber linna juhtimise kivistunud süsteem, võimuolijatega oleks võimalus teha otsuseid, et lõpuks tuua kokku kaks kogukonda Tallinnas ja lõhkuda segregatsiooni halb nõiaring. Valiku langetamiseks on oluline ühiste plaanide realiseerimise võimalus, ning linnakodanike saadav kasu.  

Ütlen ette, et meie valimiste plaan saab olema positiivne – me pakume plaane, millega leida just suuremat ühisosa, kasu linnakodanikele ning lahendada linnaelu kitsaskohad.

Programmitöö, mis juba ääriveeri aktiivis alanud, saab uuel aastal katlale korraliku lõkke alla. Uuel juhatusel võiks koos valimiste ettevalmistamisega olla võimalus ka meie piirkonda kasvatada.

Pealgi, pole just hästivarjatud saladus, et valitsus, mis riigis, on selline, et selle lahkumisel oleks kuulda pauke, mis tuleks avatud šampanjapudelite korkidest. Meie eesmärk siin, Tallinnas, on linnakodanike elu ja tulevik paremaks muuta.

Kui selle käigus suudame uue tasakaaluga kõikuma saada ka valitsuse, arvan, et see on väga oodatud samm. Mis me ikka keerutame, ega me väga saagi olla rahul muu valitsusega, kus pole esimees Reformierakonna esimees, Kaja Kallas, kes ka meie üritust austamas.

Ja kui me juba siin oleme, siis ütlen siit puldist tänase valitsuse ühele loojale ja hoidjale Jaanus Karilaiule ja teistele keskparteilastele kes otsivad lõhet erakonnas, et toetan Kaja Kallast erakonna esimehena ning kandideerin Tallinna piirkonna eestvedajaks, mitte erakonna esimeheks.

Meie tugevus erakonnas on tugevate tegijate ja uute inimeste energia ühendamine. Aastal 2021 loodan saada kandideerima kõik tugevad tegijad ning uut lähenemist tooma need, kel see on esimene kord.

Andres Sutt Mustamäel ja Kristina Šmigun-Vähi Lasnamäel on elus esimest korda kohalikel valimistel. Urmas Paet, Keit Pentus-Rosimannus ja Signe Riisalo on juba tugevad tegijad valimistel.

Kui valitsus pole muutunud, loodan nii Kaja, Taavi kui Jürgeni, Hanno ja paljud teised meile appi saada, kes pole mujal juba värvatud. Tallinna piirkonna eesmärk on suurepärane tulemus. Ning panus, et valitsus, kui mitte enne, siis pärast valimisi kukuks ja Eesti saaks uue valitsusjuhi. Ammu on tegelikult aeg, kui aus olla. 

Need valimised ei tule linnapeavalimised, vaid meeskonnavalimised kaheksas linnaosas. Meie eesmärk peab olema võit pooltes või rohkemates, ning võime koalitsiooni moodustada. Loodan selles teie peale, nagu teie saate minu peale loota. Ja koos teeme suuri asju.

Aitäh, ja kena jõuluootust kõigile.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: