"AK. Nädal": annetusi vajavad väga paljud, kelle loo avalikustamine pole mõeldav ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Teisipäeval toimunud annetustalgute ajal koguti ühe päevaga sama suur summa kui muidu ühe kuuga, tänavu suvel aga püstitati omalaadne annetuste rekord, kui maailma kalleima ravimi ostmiseks väikesele Annabelile annetati enam kui kaks miljonit eurot. "Aktuaalne kaamera. Nädal" uuris, millised juhtumid puudutavad inimeste südant ja kutsuvad annetama.

Suvel liitis inimesi mure väikese Annabeli pärast ja talle hädavajaliku ravimi ostmiseks koguti 2,2 miljonit eurot, kevadel annetati 23 000 eurot autolt löögi saanud koer Täpi raviks. "Aktuaalne kaamera. Nädal" küsis, miks nende lugu puudutas tuhandeid, samas kui mõni teine hädaline ei saa vajalikku summat kokku ka kõvasti pingutades.

Praegu ei reeda Steveni käitumises miski, et see vapper põnn on pidanud üle elama kolm rasket ajuoperatsiooni Pariisis. Need said võimalikuks tänu annetajatele. Steveni ema Birgit Puntso ütles ausalt, et pere ei kibele meediaga suhtlema, kuid nad mõistavad, miks seda on vaja.

"Lastefond aitab hästi paljusid lapsi ja see on täiesti arusaadav, et annetajad tahavad teada, kuhu see raha läheb. Kui me keegi ei ole nõus avaldama oma lugu, kuigi meid toetatakse, siis kust inimesed üldse teavad, kellele ja miks nad peaksid annetama. Siis ei teki ka seda usaldust võib-olla," arutles Puntso.

Steveni ravi toetas Tartu ülikooli kliinikumi Lastefond, kelle soov on, et pered oleksid valmis oma mure avalikustamisega. Fondi strateegiajuhi Siiri Ottender-Paasma sõnul on sel nõudel lihtne põhjus - anonüümsele hädalisele raha ei anta. Aga mitte iga ilmarahva ette toodud lugu ei ava annetajate rahakotti.

"Kui sa ikkagi näed seda, kellele sa annetad, kui see on üks väike imearmas inimene, siis see soojendab kõikide inimeste südameid. See ongi Annabeli fenomen. Ka see, et tegu oli maailma kõige kallima ravimiga. Inimesed, Eesti inimesed tahavad saavutada midagi sellist suurt ja ilusat," selgitas Ottender-Paasma.

Kui Annabeli toetuseks saadi kokku esmalt võimatuna näiv kaks miljonit, siis fondil on abivajajaid, kelle puhul pole avalikustamine lihtsalt mõeldav, näiteks hingelise trauma saanud lapsed, kes vajavad psühholoogi või psühhiaatri abi.

"Inimesed ütlevad küll, et see on väga oluline, aga annetama väga ei tule. Ja põhjus on selles, et me ei saa neid katkisi hingi tuua kaamerate ette, nende lugusid üks-ühele rääkida, sest see teeks neile veel rohkem haiget," rääkis Ottender-Paasma.

Samuti on väga keeruline saada annetusi teraapiate jaoks. Ottender-Paasma möönis, et siin peab fond peeglisse vaatama, sest pole suutnud inimestele selgeks teha, kui vajalikud need sügava puudega lapse perele on.

"Kui ema või isa ei ole aastate jooksul saanud rahulikult öösel magada, siis pärast neid koduseid teraapiaseansse see laps on rahul, rõõmus, magab hästi - kui suur väärtus see on sellele perele," sõnas Ottender-Paasma.

Eesti edukaim heategevusfond on vähiravifond Kingitud Elu, mis aastaga kasvatas oma annetuste summat miljoni euro võrra. Fondi juhi Toivo Tänavsuu sõnul ei saa neid teiste fondidega võrrelda.

"Vähi puhul on kõik arusaadav - see on elu ja surma küsimus. Palju raskem on seletada inimestele, milleks vajavad annetusi näiteks täiskasvanud vaimupuudega autistid," tõdes Tänavsuu.

Toetajate leidmise teeb lihtsamaks tõik, et oma seos selle haigusega on paljudel ning on väga lihtne selgitada, mida ravim inimesele annab.

"Ma mõtlen, et lootus on inimeste jaoks midagi nii kallist, see on võib-olla veel kallim kui tervis, sest kui ei ole lootust, siis ei ole mitte midagi," arutles Tänavsuu.

Tänavsuu on veendunud, et suur osa fondi edulool on ka annetajatele pidev tagasiside andmine. Seda tehakse ka siis, kui lool ei ole olnud õnnelikku lõppu.

Tegelikult jõuavad avalikkuse ette vaid vähesed lood, sest lõviosa abisaajaid ei ole avalikustamisega nõus. Väheste avalikkuse ette astunud julgete lugudest piisab, et aidata oma murega varju jäänuid.

Heateo sihtasutuse juhi Pirkko Valge sõnul on eestlased ennekõike hetkeemotsiooni ajendil annetajad ning ennekõike motiveerivad tegutsema hätta sattunud lapsed ja loomad.

"Oluline on, et see on ajakriitiline - kui kellegi elu on ohus, siis see ärgitab kiiresti tegutsema. Kui me võtame hariduse, siis seal vallas tundub, et võib oodata, et kõik on kontrolli all, et midagi tuleb võib-olla parandada, aga aega veel on ja kas ma teen selle täna või homme või jätan tegemata, ei paista nii selgelt välja," rääkis Valge.

Ta tõi näiteks Kiusamisvaba Kooli või Inglismaa jalgpalli tippmeeskondadest alguse saanud SPIN programmi, mis hoiab kõurikuid halvale teele sattumast. Need on aidanud sadu Eesti lapsi, kuid ei pälvi nii palju toetust kui SOS Lasteküla või haiglate juures tegutsevad fondid.

"Ülitähtis on lisaks emotsioonidele sisse tuua ka natukene numbreid - kui suur see probleem on ühiskonnas, kui palju neid inimesi on, kes kannatavad, mis on selle lahenduse mõju, mis selle abisaaja elus tänu sellele lahendusele muutub," märkis Valge.

Mullu tehtud uuringust selgus, et kuigi Eesti meedias räägitakse heategevusest aina enam, siis annetajad ise pigem vaikivad, sest seda võetakse kui oma headusega uhkeldamist.

"Kui kultuurisoovitusi jagatakse, et ma käisin mingit etendust vaatamas ja õhtul lähen kontserdile, et see on väga vahva, siis annetamisest üksteisele rääkimist peetakse väga halvaks tooniks. See on üks asi, mis täna hoiab tagasi püsiannetuste teket," selgitas Valge.

Samas on püsiannetus Valge sõnul väga oluline, et algatused saaks oma tegevusi paremini planeerida ja annetajate panusele kindlad olla.

Steveni pere kuulis neid aidanud Lastefondist esimest korda siis, kui raviarst soovitas enne Saksamaale ravile sõitmist sealt abi küsida. Nüüd aitavad nad teisi.

"Minust endast on ka saanud suur annetaja. Me oleme Lastefondis nüüd püsiannetajad. On suur vahe, kas sul on korraga vaja suurt summat, et kuskile välisravi saama minna või kuskile sõita, või igakuiselt toetad mingit fondi. Meist on saanud ja samamoodi minu lähedastest on saanud püsiannetajad. See on väga äge tegevus," põhjendas Birgit Puntso.

Eesti inimesed on muutunud heldemaks

Viimase kümne aastaga on Eestis oluliselt kasvanud annetuste suurused ja annetajate arv, selgub maksuameti andmetest.

Kui 2008. aastal annetati Eesti inimestele ja MTÜ-dele erineval otstarbel peaaegu 21 miljonit eurot, siis eelmisel aastal annetati juba veidi üle 41 miljoni euro. Neist summadest enamus annetati Eestis, osa annetati välismaalt.

Kümme aastat tagasi tegi annetusi ligi 38 000 inimest ja üle 2000 asutuse. Mullu oli annetajaid juba kordi rohkem: annetas kolm korda rohkem ehk üle 125 000 inimese ja peaaegu 4000 asutust.

Eelmisel aastal annetati kõige rohkem vähiravifondile Kingitud Elu. Neile annetati 2,6 miljonit eurot. Peaaegu 2,5 miljonit annetati SOS Lastekülale. Pea 1,3 miljonit eurot annetati Balti haridus- ja kultuuriühingule. 870 000 eurot annetati Eesti tennise liidule ja veidi üle 850 000 euro seitsmenda päeva adventistide koguduste liidule. Jehoova tunnistajatele annetati üle 730 000 euro.

Annetuste saajate esireas on mitmeid kogudusi ja kirikuid.

Teisipäeval toimunud annetamistalgutel koguti 111 500 eurot.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: