Pärnu suuna kiire raudteeühenduse vajaduse katab ehitatav Rail Balticu raudtee, mistõttu liit seda ettepanekutesse eraldi ei kirjutanud.

Liidu hinnangul tuleb raudteede ja maanteede arendamist vaadata komplekselt, kuna kiired ja mugavad rongiühendused aitavad vähendada olemasolevate põhimaanteede liikluskoormust kõigis kolmes põhisuunas ja suurendavad ühtlasi neis suundades liiklusohutust, sest liikluskoormus väheneb.

Riigi uue teehoiukava 2020-2030 kohta tehtud ettepanekutes märgib Harjumaa omavalitsuste liit, et I klassi maanteed (2+2) ei aita vähendada aeg-ruumilisi vahemaid, sest ainuüksi suure osa aastast on ilmastikust tulenevalt kiirust piiratud seal 90 km/h. Seetõttu mingit positiivset tulemit see autostumise vähendamiseks ei anna.

Lisaks tuuakse ettepanekus välja, et 2+2 maantee maavarade vajadus on ca kolm kuni neli korda suurem kui raudteel, rääkimata oluliselt suuremast barjääriefektist.

Raudtee pakub liidu hinnangul ka paremaid võimalusi kaupade veoks, mis omakorda aitab vähendada raskeveokite tekitatud liikluskoormust põhimaanteedel. See omakorda vähendaks teedevõrgu säilitamiseks vajaminevaid iga-aastaseid kulutusi, mida saaks suunata näiteks kehvemas seisus olevate riigiteede parandamiseks ja seal liiklusohutuse tõstmiseks.

Harjumaa omavalitsuste liit toob veel välja, et nii Harju maakonnas kui ka kogu Eestis on uute reisirongide saabumisest alates rongikasutajate hulk kasvanud enam kui kaks korda, sealhulgas Harjumaal läänesuunas üle 3,5 miljoni reisija aastas.