Taavi Aas jäi riigi teehoiukava kaitstes PPP-le kindlaks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Majandusminister Taavi Aas
Majandusminister Taavi Aas Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Viimast lihvi saavas riigiteede teehoiukavas aastateks 2021-2030 toodud eesmärgid on võimalik realiseerida PPP-projektidega, kinnitas majandus- ja kommunikatsiooniminister Taavi Aas (KE) riigikogus arupärimistele vastates.

Reformierakondlane Aivar Sõerd küsis ministrilt neljarajaliste teede rahastamise ja projekteerimise kohta. "Jutt on ikkagi, näiteks Tallinna–Tartu maantee puhul, sellest trassist, mis on Mäost edasi. Pärnu ja Narva suunal täpselt samamoodi – jutt on uutest teedest. Teatavasti olemasolevad neljarealised, näiteks Tallinna–Tartu maantee puhul Võõbu–Mäo, mis peaks valmis saama 2021–2023, need rahastused on paigas," sõnas Sõerd.

Sõerd palus Aasal veel kirjeldada, millised arendustegevused on järgmisel aastal teehoiukavas ette nähtud 2+2 uute teede arendustegevusteks nii Tallinn–Tartu, Pärnu suuna kui ka Narva suundadel. Ja konkreetsemalt, kui palju planeeringuteks, mis summa maade soetamiseks, mis summa projekteerimiseks ja milline summa kokku?

"Mis puudutab nüüd 2+2 teelõike järgmisel neljal aastal. Kõigepealt, Tallinna–Narva maanteel Väo sõlm, ka aastal 2021. Järgmisel aastal lõpeb Aaspere-Haljala 2+2 lõigu ehitus. Aastatel 2020–2022 toimub Kose–Ardu–Võõbu–Mäo lõigu ehitus 2+2. Aastal 2021 on ette nähtud Sauga–Pärnu tee ehitus ja aastatel 2021, 2022, 2023 Pärnu–Uulu lõigu ehitus, Tallinna ringteel Veneküla sõlme ehituse lõpetamine aastal 2020 ja Luige–Juuliku ehitus aastal 2020, Kanama–Keila ehitus 2020, 2021 ja 2022 aastatel. Ja nii nagu ma ütlesin, see, kas saame teha PPP-projekte, selgub lähiajal, ja nii nagu eelarves kirjas on, on järgmiseks aastaks ette nähtud neli miljonit eurot, selleks et neid võimalikke järgmisi lõike ette valmistada, see on siis eelkõige juhul, kui tuleb PPP-projektide kaudu see rahastamine, siis eelkõige eelprojektid ja maantee maade omandamised," selgitas Aas.

Mäeküla ja Põltsamaa ümbersõidud

Heljo Pikhof (SDE) küsis, kas Mäeküla ümbersõidu ja Põltsamaa ümbersõidu tänaseks juba valminud projektid on 2 + 1 või 2 + 2 maanteed. Samuti küsis ta, mitu kilomeetrit 2 + 1 ja mitu kilomeetrit 2 + 2 maanteed Tallinnast Tartu suunal lähima nelja aasta jooksul valmib.

Taavi Aasa sõnul ei ole Mäeküla ja Põltsamaa lõikude projekteerimisega alustatud, projekteerimisse lähevad need aga 2 + 2 maanteedena. Aas ütles, et Mäeküla möödasõidu ja Põltsamaa ümbersõidu tee ristlõike põhimõtteline lahendus otsustatakse uues teehoiukavas aastateks 2021–2030. Pikhofi teisele küsimusele vastates ütles Aas, et Võõbu–Mäo lõigu puhul ehitatakse 16-17 kilomeetrit. Ülejäänud ehitused sõltuvad Aasa sõnul sellest, kas kasutatakse PPP varianti või mitte.

Tartu–Riia ring

Endine Tartu linnapea Urmas Kruuse küsis Aasalt Tartu–Riia ringi suhtes. "Kas peab paika, et ehituse algus antud ristmikul on 2020. aastast edasi lükatud?" küsis Kruuse.

Aas vastas, et Tartu-Riia ringi ehitus on teehoiukavas edasi lükatud. "Selle teelõigu ehituse edasilükkamise põhjus on väga lihtne: seda teelõiku ei olnud eelarvestrateegias mainitud. Ta oli teehoiukavas, aga mitte eelarvestrateegias. Ja tänaseks tõesti on ta edasi lükatud, kui ma ei eksi siis, aastasse 2024," rääkis Aas.

Tallinna väike ringtee

Riigikogu liige Mart Võrklaev (RE) küsis Aasalt milline on tänase valitsuse ja Taavi Aasa isiklik seisukoht Tallinna väikse ringtee rajamise vajaduse osas ning kas ja millal nähakse ette selle ehituseks rahalised vahendid.

Aas vastas, et toetab jätkuvalt Tallinna väikese ringtee ehitust ning peab seda väga oluliseks objektiks. Aasa sõnul on väike ringtee mainutud ka teehoiukavas ning ehitusega alustatakse aastal 2024 ja valmima peaks see aastal 2028. Projekti maksumust ei osanud Aas veel välja öelda. "Seal on kõigepealt vaja otsustada see, et kas minnakse lennuraja alt läbi. Kuna tegemist on märja pinnasega siis tuleb sinna ehitada pumplad, mis on iseenesest juba kallis, teiseks on nende pumplate ekspluatatsioon kallis. Alternatiiv on ehitada ümber lennujaama, nii et kõigepealt tuleb siin kokku leppida selles, milline on see trass, ja siis me saame hakata hindama selle objekti maksumust," lausus Aas.

Narva–Jõhvi maantee

Katri Raik (SDE) tundis huvi Jõhvi ja Narva vahelise neljarajalise maantee valmimise kohta. "Ma saan aru, et praegu on olemas teemaplaneering, samas, aktiivset projekteerimistööd sellele teelõigule ei toimu," märkis Raik.

Aas nimetas teehoiukavas olevad lõigud Tallinna–Narva maanteel. "Haljala lõik valmib järgmisel aastal. Lisaks, sealt edasi on Maardu–Jägala – aastad 24–25, Loksa eritasandiline ristmik – 29–30, Põdruse eritasandiline ristmik – 29–30, Sõmeru eritasandiline ristmik – 29–30, Jõhvi–Toila ristmikud – 26, 27, 28, Toila ristmikust Sillamäeni – 2030, Sillamäest Narvani – 28–30. Ja Sillamäel siis veel üks võimalik ristmik aastal 2024," loetles Aas.

Loetletud objektide kiiremaks valmimiseks tuleb Aasa sõnul kasutada PPP-projekte. Aas ütles, et juriidiline raamistik nende projektide tegemiseks on koostamisel.

Taavi Aas rääkis, et loodab teehoiukavas puuduoleva rahastuse katta kaasfinantseerimisest või Euroopa Liidu poolsest finantseerimisest.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: