Uuest aastast on seega Eestis ohtlikke jäätmeid ca üheksa miljonit tonni tänavusest vähem, ühtlasi avanevad avaramad võimalused põlevkivituhka taaskasutada, teatas keskkonnaministeerium.

"Põlevkivituhk ei ole kivisöetuhast ohtlikum ja seega ei peaks see olema ohtlik jääde, nagu seda pole ka kivisöetuhk," ütles keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma. Tema kinnitusel saab põlevkivituhka hakata nüüd ka eksportima. Varem oli eksport aeganõudva bürokraatia ning pelgalt ohtliku jäätme kategooria tõttu pea olematu.

Heinma lisas, et põlevkivituha kasutamise peale mõtleb praegu üha enam ettevõtjaid. Põlevkivituhal on kasutamisvõimalusi näiteks teedeehitusel, kus see sobib pinnase stabiliseerimiseks, aga ka ehitusmaterjalide, väetiste, tsemendi tootmisel. Samuti saab seda kasutada plastitööstuses.

Et jäätmete taaskasutamist veelgi hoogustada, on keskkonnaministeeriumil plaanis muuta näiteks riigihangete seadust.

Saamaks selgust, kas põlevkivituhka on jätkuvalt põhjust ohtlikuks jäätmeks liigutada, tellis keskkonnaministeerium Tallinna Tehnikaülikoolilt ja Tartu Ülikoolilt ühisuuringu. Selle uuringu tulemusel selguski, et põlevkivituha võib ohtliku jäätme märgistusest vabastada.