Bloomberg: USA kärbib oma vägesid Euroopas kardetust vähem

Ameerika Ühendriikide valitsus kavatseb kärpida oma Euroopas paiknevat ligikaudu 80 000 sõjaväelasest koosnevat väekontingenti vähem, kui Euroopa riikide juhid on kartnud, teatas USA väljaanne Bloomberg.
Euroopa liitlased olid varem kartnud, et USA võib vähendada oma vägede arvu kuni 25 000 sõjaväelase võrra. Nüüd peetakse tõenäolisemaks väiksemat kärbet, sest USA on suhtunud positiivselt NATO liikmesriikide suurenenud kaitsekulutustesse, ütlesid administratsiooni sisemiste aruteludega kursis olevad anonüümsust palunud allikad USA äriuudiste väljaandele Bloomberg.
Pentagoni juhtkond on mõistnud, kui palju sõltuvad USA relvajõud oma Euroopas paiknevatest vägedest selleks, et suuta tegutseda Lähis-Idas, kus jätkub konflikt Iraaniga, selgitasid allikad.
Ühe Bloombergiga rääkinu sõnul eeldavad liitlased nüüd, et USA vähendab oma vägede koguarvu Euroopas ligikaudu 5000 sõjaväelase võrra.
Lõpliku otsuse langetab president Donald Trump, kes on korduvalt kritiseerinud Euroopa liitlasi selle eest, et nad ei ole aidanud USA-d ja Iisraeli sõjas Teherani vastu.
"Meil on siin palju sõjalisi vahendeid, mis asuvad täpselt seal, kus me neid vajame," ütles USA suursaadik NATO juures Matt Whitaker novembri alguses, kommenteerides võimalikke vägede kärpeid. "Ma ei oota midagi suurt," lisas ta.
Suurem osa USA vägede vähendamisest puudutab tõenäoliselt Saksamaad, kus paikneb suurim Ameerika sõjaväekontingent. NATO idatiiba seevastu tugevdataks ning Venemaaga piirnevad riigid on pakkunud, et katavad osa sellega seotud kuludest.
Pentagoni ametnik ütles avalduses, et vägede paigutuse ülevaatus on endiselt käimas ning praegu ei ole midagi täiendavat teatada.
USA kaitseministeeriumi poliitikaküsimuste asekaitseminister Elbridge Colby peaks esitama kaitseminister Pete Hegsethile ametliku aruande kavandatavate muudatuste kohta.
NATO Euroopa liitlasvägede ülem ja USA Euroopa väejuhatuse juht kindral Alexus Grynkewich esitas septembris Colby meeskonnale kaalumiseks mitu võimalikku stsenaariumi. Hegseth peaks esitama Trumpile lõplikud soovitused 1. detsembriks.
Samas ei ole USA liitlastel Euroopas illusioone selle suhtes, mis ajendab Pentagoni algatatud vägede ülevaatust. Sellele eelnes aastaid kestnud Usa mõlema partei poliitikute rahulolematus sellega, et liitlaste panus Euroopa julgeolekusse on ebavõrdne.
"Ameerika ei saa hoolitseda Euroopa kaitse eest ega kulutada sellele rohkem raha kui meie liitlased," ütles Hegseth NATO liitlastele selle aasta alguses, kui teatas ülevaatuse algatamisest. "Euroopa saab ja peab võtma esmase vastutuse oma tavarelvastusel põhineva kaitse eest."
Iraani sõja venides on Euroopas paiknevad USA sõjalised vahendid osutunud aga väärtuslikuks ja mõnikord ka haavatavaks, hoolimata konflikti alguses Washingtoni ja Euroopa pealinnade vahel tekkinud pingetest.
"Nad vaatavad seda küsimust üsna varjamatult USA huvide seisukohast," ütles Ühendkuningriigi kaitseminister Wes Streeting oktoobri keskel Washingtoni-visiidil ajakirjanikele. "Mõnikord võib levida narratiiv, et USA viibib Euroopas selleks, et Euroopat aidata, kuid minu arvates on karm tegelikkus see, et USA on Euroopas, sest see on kasulik USA-le."
USA sõjategevus Iraani vastu on sõltunud suurel määral Euroopas asuvatest sõjaväebaasidest ja võimalusest lennata üle liitlasriikide territooriumi.
Samal ajal kui Trumpi administratsioon on kutsunud liitlasi üles võtma suuremat vastutust, tõstma oma kaitsekulutusi ja pakkuma USA sõjalistele operatsioonidele logistilist tuge, on Trump ja tema abilised partnerriike korduvalt ärritanud. See on pannud osa neist kahtlema Ameerika pühendumuses Euroopa kaitsmisele.
USA Kongress võttis eelmisel aastal vastu seaduse, mis piirab kaitseministeeriumi võimalusi vähendada Euroopas paiknevate vägede arvu. Seaduse kohaselt ei tohi Pentagon vähendada vägede arvu alla 76 000 sõjaväelase ega loobuda sõjaväebaasidest või viia ära olulist sõjatehnikat ilma liitlastega konsulteerimata ja muudatuste mõju põhjalikku riskianalüüsi tegemata.
Käimasoleva ülevaatuse käigus võetakse arvesse Grynkewichi koostatud riskihinnangut ja NATO liitlastelt saadud üksikasjalikku tagasisidet. Need asjaolud võivad anda administratsioonile võimaluse väita, et seadusega kehtestatud nõuded on täidetud.
Trumpi võimalusi teha suuri kärpeid võib aga piirata asjaolu, et pärast 3. novembri vahevalimisi saavutavad demokraadid eeldatavasti Kongressis enamuse. See annaks neile kontrolli ka riiklike kulutuste üle.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: Bloomberg









