Eesti põllumajandus-kaubanduskoja (EPKK) korraldatud meeleavaldusega nõudsid põllumehed siseriiklike toetuste suurendamist maksimaalselt lubatud määrani ning Euroopa Liidu makstavate toetuste tõstmist liidu keskmisele tasemele.

EPKK juhatuse esimees Roomet Sõrmuse sõnul väljendavad riigikogu liikmetele kingitavad traktorid põllumeeste pettumust pidevalt murtavate lubaduste suhtes. Lisaks mängutraktoritele tõid põllumehed Toompeale ka päris traktorid.

"Põllumehed on näinud poliitikute poolt liiga palju lubadusi, kus uhke pakendi sees haigutab tühjus. Tahaksime tõesti uskuda, et riigikogu ja valitsuskoalitsiooni jaoks pole Eesti maaelu ja põllumajandus viienda järgu teema. Kas see on nii või mitte, selgub Eesti valitsuse võimekusest ja tahtest seista Euroopa Liidu järgmise perioodi eelarveläbirääkimistel meie põllumeestele võrdsete toetuste maksmise eest ja ka 2020. aasta riigieelarvest makstavate põllumajandushüvitiste kinnitamisest lubatud mahus," rääkis Sõrmus.

Kolmapäeval toimub riigikogus riigieelarve kolmas lugemine, kus kinnitatakse siseriiklike põllumajandushüvitiste lõplik maht aastal 2020. Siseriiklike hüvitiste Euroopa Liidu poolt lubatud maht ulatub 2020. aastal 15,3 miljoni euroni.

Põllumajandus-kaubanduskoja hinnangul on Euroopa Liit Eesti põllumajandustootjate arvelt perioodil 2014-2020 ühenduse keskmisest tunduvalt madalamaid toetusi makstes kokku hoidnud üle 600 miljoni euro, samas tootmisnõuete täitmist ja avalike hüvede pakkumist on nõutud täies mahus.

"Kuna kehtestatud nõudeid tuleb kõigil täita, siis teistest liikmesriikidest väiksemad hüvitised tähendavad Eesti põllumehele eelkõige suuremat võlakoormust, väiksemat konkurentsivõimet ja konkurentide toodangu kunstlikku hinnaeelist meie ees," märkis Sõrmus.

Lisaks krooniliselt madalatele eurotoetustele pahandab põllumehi ka siseriiklike üleminekutoetustega mängimine. Kui kevadel lubati põllumeestele hüvitada üleminekutoetusena 15,3 miljonit eurot, siis sügisel oli kahtlane, kas top-up raha eelarves üldse on.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk (Isamaa) ütles, et tema küsis mitu korda, kas top-up on eelarves sees. "Mina saan küll öelda, et mitmel korral küsisin, kas top-up on sees - vastus oli maaeluministeeriumis "jah". Aga lõpuks selgus, et seda seal ei olnud. Viimasel hetkel leiti sinna 5,3 miljonit ja täna on rahanduskomisjon leidnud veel et seda numbrit kahekordistada," rääkis Kokk. Ta täpsustas, et juurde leitud viis miljonit tuleb valitsuse reservist.

Äsja maaeluministriks nimetatud Arvo Aller sai meeleavaldajatelt sümboolse kaks kolmandikku leivapätsist.

"Jah, kolmandik on puudu. Antud hetkel pole võimalik juurde lisada, sest see üks kolmandik on ära söödud siit. Aga järgmise aasta eelarvesse… kõik selgub homme (kolmapäeval - toim.). Kaks kolmandikku on eeldatavalt koos. A mis homme saab, näeme riigikogus," kommenteeris Aller.

Meeleavaldusel said sõna EPKK nõukogu esimees Olav Kreen, aasta põllumees 2019 Indrek Klammer, EPKK põllumajandusgrupi esimees Tõnu Post, riigikogu fraktsioonide esindajad Tarmo Tamm (Keskerakond), Merry Aart (EKRE), Aivar Kokk (Isamaa), Urmas Kruuse (Reformierakond) ja Ivari Padar (SDE), samuti värske maaeluminister Arvo Aller ja rahandusminister Martin Helme.

EPKK ja Eestimaa talupidajate keskliit alustasid 6. detsembril allkirjade kogumist petitsioonile, milles nõutakse ausaid konkurentsitingimusi Eesti põllumeestele.