Umbes kilomeetri kaugusel Pakri poolsaare rannikust seisab Hollandi firma paigalduslaev. Tegu on omamoodi ujuvtehasega, kus toru juppidest kokku keevitatakse ja merepõhja lastakse. Päris kalda lähedale alus ei pääse ja viimane ots veeti trossiga kaldale, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Edasi jätkuvad tööd juba kuival maal. Need tööd hõlmavad nii toruotste ühendamist kui ka kompressorjaama rajamist toru maaletuleku koha lähistele.

"Peale selle ühendatakse Balticconnectori mereosa Balticconnectori maismaatorustikuga, mis Paldiskist Kiili poole läheb ja mida on 55 kilomeetrit. Hetkel sellest on juba üle 90 protsendi kokku keevitatud, maa alla paigutatud ning torustik saab olema oktoobri alguseks katsetatud ja gaasiga täidetud," selgitas Balticconnectori mereosa projektijuht Priit Heinla.

Aasta lõpus peaks juba gaas torus voolama ning seega Soome-Eesti-Läti ühine gaasturg toimima. Ühtlasi suureneb oluliselt Eesti varustuskindlus.

"Kui võtame ühendused kolmandate riikidega ehk Venemaaga ära, siis kui siiamaani on olnud gaasi varustuskindluse tase 66 protsenti ja Euroopa Liidus loetakse aktsepteeritavaks vähemalt 100 protsenti, siis Balticconnectoriga me saavutamegi selle 100-protsendilise varustuskindluse taseme," rääkis Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.

Eesti maksimaalse gaasitarbimise ületab Balticconnctori läbilaskevõime 2,5 korda.

"Balticconnector on kindlasti investeering, mis ei ole tehtud ainult Eesti tarbija vajadusi arvestades. Seepärast ka selle 300 miljoni eurose koguinvesteeringu on 200 miljoni ulatuses kinni maksnud Euroopa Liit. See investeering on tehtud, võttes arvesse Soome tiputarbimist," ütles Veskimägi.

Ülejäänud 100 miljonit jagavad Eesti ja Soome omavahel pooleks. Eesti gaasitarbijale tõstab see Veskimäe sõnul lõpphinda umbes paari protsendi ulatuses.