Ravimiamet toob oma analüüsis esile, et seletuskirja kohaselt on eelnõu eesmärk muuta ravimiseadust viisil, mis võimaldaks apteekidega seonduvat reformi jätkata, vältides olukorda, kus 64 protsenti apteekidest suletakse ning tekib probleem ravimite kättesaadavusega ja reaalne oht patsientide elule ja tervisele. Samuti on eesmärgiks maandada riske riigile ja omavalitsustele ning riivata vähem seniste apteegiomanike põhiõiguseid.

Seletuskirja sisukokkuvõttes aga selgitatakse, et eelnõuga soovitaksegi kaotada olemasolevate apteekide omandistruktuuri osas kehtestatud piirangud kui ebaefektiivne meetod apteegiteenuse kvaliteedi ja ravimite kättesaadavuse tagamiseks. Samuti on eelnõus kavandatud muudatusi, mis ei ole seotud apteegi tegevusloa omandiga seotud piirangutega, näiteks haruapteekide tegevuse ümberkorraldamine, apteegis osutatava teenuse vähendamine ja proviisorite osakaalu vähendamine.

Ravimiameti hinnangul nähtub, et vaatamata eelnõus püstitatud eesmärgile võimaldada apteekidega seonduva reformi jätkamist, soovitakse tegelikult omandisuhete korrastamisele suunatud nõuded tühistada (ehk apteegireformi tühistamist), haruapteekide kaudu apteegiteenust laiendada, mis tekitab ebavõrdset konkurentsi üle Eesti, samuti kaotada apteegis ravimite valmistamise enamikus Eesti apteekides, mis tegutsevad alla 20 000 elanikuga linnades (ehk haruapteekide tegevus) ning kvalifitseeritud proviisorite vähendamist apteegis.

Kavandatud muudatused ei ole ravimiameti seisukohast proportsionaalsed eelnõu eesmärgiga, vaid sellest oluliselt laiemad. Samuti on eelnõus puudulik probleemi kirjeldus, alternatiivsete lahenduste kaalutlused, muudatuste mõjude hinnang ning muudatustega soovitud eesmärk ja sellega kaasnev mõju tulevikus.

Ravimiameti hinnangul halvendaks alla 20 000 elanikuga linnades haruapteekide pidamise võimaldamine apteegiteenuse kättesaadavust, sest neile kehtivad väiksemad nõudmised.

Näiteks ei pea haruapteekides saama ravimeid valmistada, seal ei pea töötama pädevat isikut, ka ruumid ja lahtiolekuajad on väiksemate piirangutega. See tähendab, et Tallinnast, Tartust, Narvast, Pärnust ja Kohtla-Järvest väljaspool enam üldapteeke ei peakski olema. Samuti ei pea väljaspool neid linnu tagama enam apteegiteenuse kättesaadavust vähemalt 40 tundi nädalas. Seni kehtis see nõue üle 4000 elanikuga piirkondades, edaspidi üksnes viies suuremas linnas.

"Muudatus halvendab apteegiteenuse kättesaadavust. Seletuskirjast ei selgu, miks soovitakse vähendada apteegiteenuse kättesaadavust valdavas osas üle Eesti. Tööjõukulude kokkuhoid ei õigusta apteegiteenuse kättesaadavuse vähendamist," heidab ravimiamet ette. "Tegemist on ketiapteekide huve teeniva ettepanekuga tööjõukulude kokkuhoidmiseks ja seda paraku apteegiteenuse kvaliteedi vähendamise arvelt."

Lisaks ei piira ravimiseadus haruapteekide arvu ehk edaspidi saab selleks tegevusloa taotleda igaüks, kellel vähemalt ühes neist viiest linnast on üldapteek olemas. Samuti saavad nad uue seaduse järgi muuta oma senised üldapteegid väiksemates linnades haruapteekideks ehk nõuded neile apteekidele väheneksid kohe.

"Muudatus on suunatud apteekides ravimite valmistamiskohustuse kaotamisele. Väljaspool eespool nimetatud viit linna ei oleks enam patsiendil võimalik saada apteegis valmistatud ravimit, mis halvendaks ravimite kättesaadavust ja pikendaks ravimi kättesaamise aega. Sageli on selliseid ravimeid vaja kiiresti, näiteks lastele mõeldud ravimid," leiab ravimiamet.

Möödunud aastal valmistati apteekides kohapeal ca 100 000 pakendit ravimeid.

Muudatus võimaldaks praegustel apteegiketi omanikel laiendada agressiivselt oma apteekide arvu alla 20 000 elanikuga piirkondades, mis omakorda kahjustaks apteekide omavahelist konkurentsi ja tõrjuks turult üldapteegid, sh need, mis on proviisoromandis, leiab ravimiamet.

"Näiteks, kui ketiapteek loob haruapteegi alla 20 000 elanikuga linna ja seal linnas tegutseb nt proviisoromandis olev üldapteek, siis sellel proviisoromandis oleval apteegil ei ole võimalik oma apteeki haruapteegiks muuta, kui tal ei ole ühtegi teist üldapteeki mõnes neis viies linnas. See loob ebavõrdse konkurentsi olukorra apteegiturul," seisab analüüsis.

Vertikaalse integratsiooni piirangu kaotamine võimaldab aga jätkuvalt ravimi hulgimüügi tegevusloa omajal saada tulu sama ravimi müümisel hulgimüüjana ja jaemüüjana, mõjutada jätkuvalt apteegis pakutavaid valikud, piirata teistel hulgimüüjatel Eesti turgu siseneda, nõuda ja seada varjatud tingimusi müügiloa hoidjatele ravimi turule toomisel. Kokkuvõttes kahjustab see ravimite turule tulekut, ravimite kättesaadavust ja ei võimalda turul konkurentsi alusel ravimi hinna soodsamaks kujunemist, leiab ravimiamet.

Ravimiameti üldine seisukoht on, et probleemid, mis praegu apteegiturul valitsevad, ei kao, vaid pigem süvenevad. Nende hinnangul on põhjendamata eelnõu punktid, mis on seotud piirangute ja kohustuste sõltuvusse viimisega senise 4000 elaniku piiri asemel 20 000 elaniku piiriga.

"Seletuskirjas ei põhjendata kavandatavate muudatuste vajalikkust, puudub igasugune analüüs, miks just sellised muudatused on kavas kehtestada. Keskendutud on ainult omandipiirangu nõuete kehtetuks tunnistamise põhjendamisele," leiab ravimiamet. "Kavandatavad seadusemuudatused viivad selleni, et kuigi apteegiteenus võib jääda formaalselt väga hästi kättesaadavaks, kannatab selle osutamise sisuline kvaliteet. Seadusemuudatused ei teeni rahvatervise huve, vaid soovitakse kehtestada, kaitsmaks praeguste apteegikettide omanike huve ning kindlustamaks veelgi nende turupositsiooni."