Tõnis Mölder ei oska seaduseelnõusse kirjutatud leevendusi üldapteekidele selgitada ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Apteegireformi töörühma juht, riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder (KE) ei oska selgitada, miks ja kuidas on ravimiseaduse eelnõusse jõudnud ka leevendused üldapteekide nõuetele väiksemates linnades. Ta kinnitab intervjuus, et see polnud töörühma eesmärk ning pakub, et sõnastust saab parandada riigikogu suures saalis eelnõu menetlemise käigus.

Te olete sinna eelnõusse sisse kirjutanud sätte, et üldapteekidest kaob ära kohustus valmistada kohapeal ravimeid, välja arvatud viies suuremas linnas. Apteekides tehakse päris palju ravimeid ja ennekõike tehakse neid lastele. Miks te selle sätte sinna sisse kirjutasite?

Meie töörühma põhiline sisend, millest me lähtusime, oli tõepoolest see, et ravimite kättesaadavus üle Eesti oleks tõepoolest tagatud. See säte, mis puudutab haruapteeke: me oleme ka juba täna möönanud, et võib-olla see, mismoodi see seaduseelnõusse sisse kirjutatud on, ei ole võib-olla kõige paremini sõnastatud ja see on kindlasti koht, mida esimese ja teise lugemise vahel tuleb väga hoolikalt üle vaadata. Meie eesmärk ei olnud kindlasti see, et apteegiteenuse kvaliteet, eelkõige maapiirkondades, langeb.

Te räägite haruapteekidest, mida te silmas peate? Mina rääkisin üldapteekidest, mis asuva asulates, kus on üle 4000 elaniku, näiteks Keila, Saue.

Meie eelnõu sisse andes pidasime silmas seda, et me reguleeriksime ära selle, mis puudutab just nimelt haruapteeke, et haruapteeke võiks pidada ka alla 20 000 elanikuga linnades. See oli tõesti meie eesmärk, et haruapteeke üle Eesti ei läheks võimalikult palju kinni, sest kui me võtame toimunud omavalitsusreformi, siis see 4000 elanikku, mis oli eelmisesse seadusesse sisse kirjutatud, ei ole täna enam see number, millest lähtuda, sest omavalitsused on läinud oluliselt suuremaks. Meie mõte ja eesmärk oligi see, et ka väiksemates omavalitsustes oleks võimalik neid haruapteeke pidada. Aga me oleme juba selle nädala keskel möönnud, et kui see seaduspunkt ei ole sellises sõnastuses ja detailis kokku lepitud ja kirjutatud, siis me oleme valmis seda sõnastust oluliselt täiendama. Meie eesmärk ei olnud see, et haruapteeke tekiks üle Eesti olulisel määral juurde. Meie eesmärk oli, et täna tegutsevatel haruapteekidel oleks võimalik jätkata.

Me räägime praegu kahest erinevast teemast. Teie räägite haruapteekidest, mina loen seadusest välja, et leevendate üldapteekide nõudeid asulates, kus elab üle 4000 elaniku. Sealsetel apteekidel kaob ära kohustus valmistada kohapeal ravimeid. Miks te neid nõudeid leevendama hakkasite?

Ma pean seda kohta sellisel juhul uuesti üle lugema. Mina ei tea, et meie eesmärk oleks kuidagi üldapteekide nõuet leevendada. Meil oli kolm eesmärki, need olid järgmised: kaotada ära proviisoromandi nõue, võtta maha vertikaalse integratsiooni keeld ja tõsta haruapteekide asutamise piirarvu oluliselt kõrgemale.

Seal on kirjas ka punkt, et enam ei pea alla 20 000 elanikuga asulas apteek - rõhutan, üldpateek - olema lahti 40 töötundi nädalas. Miks see säte sisse kirjutati?

Ma arvan, et see ongi see punkt, mis tuleb veelkord üle vaadata. Meie eesmärk ei olnud see, et üldapteegid muutuksid oma kvaliteedilt või tasemelt oluliselt lahjemaks. See ei olnud kindlasti meie eesmärk. Nii, nagu me oleme öelnud, me ei andnud sisse kindlasti täielikku ega perfektset eelnõu, meie eesmärk oli algatada riigikogu suures saalis debatt ja leida sellele eelnõule kas siis toetajaid või teha sellesse muudatusettepanekuid nii, et riigikogu enamus seda toetaks.

Teie selle eelnõu koostasite, te peaksite ju teadma, miks mingi säte sinna sisse kirjutati ja ma ei saa teilt praegu vastust, miks te need muudatused sisse kirjutasite?

Selles mõttes ei ole päris õige väita nii, et mina selle kirjutasin. Selle eelnõu on koostanud riigikogu koalitsioonierakondadest moodustatud töörühm, kes andis sinna sisendi. Ma olen täpselt ette lugenud need kolm punkti, mis me sisendist andsime eelnõu koostajatele, kelleks olid siis erinevate fraktsioonide, erakondade taustajõud, nõunikud. Ma võin hetkes võtta aja, teha selle eelnõu lahti. Kui seal on selline sõnastus, siis see ei olnud kindlasti meie eesmärk ja me oleme valmis seda esimese ja teise lugemise vahel muutma.

Eelnõu seletuskirjas on ilusti lahti selgitatud nii haruapteekide kui ka omandipiirangute punktid, aga üldapteekide nõuete leevendamise kohta ei ole seal ühtegi selgitavat lauset. Kas teie kui eelnõu eestvedaja ei märganud, et ka seal ei ole lahti räägitud, miks selline muudatus tehakse?

Eelnõu eestvedajaks on riigikogus ikkagi kolm fraktsiooni, kes selle sisse andsid. Riigikogu menetluses on see tõesti sotsiaalkomisjoni vedada. Nagu ma ütlesin, tegemist ei ole kindlasti ideaalse eelnõuga, võimalusel ja vajadusel, kui riigikogu seda soovib, me oleme valmis sinna täiendavalt selgitust jagama, täiendavalt neid punkte sisse panema. Meie eesmärk ei olnud kindlasti leevendada üldapteekide teenustele kehtestatud norme, meie eesmärk oli see, mis puudutab haruapteekide piirarvu tõstmist. Ka siin on debatikoht, sest tõesti on erinevaid erakondi, sealhulgas ka koalitsiooni seas, kes arvavad, et haruapteekide puhul seda piirnormi ei oleks pidanud nii palju üles nihutama.

Seletuskirjas on lause, mis nimetab vertikaalse integratsiooni keeldu (ravimite hulgimüüja ei tohi omada otsest ega kaudset mõju apteegi üle - toim) piiravaks ja põhiõigustega vastuolus olevaks. 2017 on seda teemat analüüsinud õiguskantsler, tema otsus oli, et see ei ole põhiõigusi riivav. Millisele analüüsile tuginedes te väidate, et see ikkagi riivab põhiõigusi?

Me arvame, et nii suures osas, nagu riik täna sekkub apteegisektorisse, nii jõuliselt omandisektorisse, siis ma arvan, et see ei olnud kindlasti mõistlik ja õige samm. Meie töörühma selge seisukoht oli, et kui me võtame ükskõik millise majandussektori, valdkonna, siis sellist omandipiirangut, nii nagu täna apteekide puhul tahetakse rakendada, et ainult üks proviisor peab olema apteegi enamusomanik, et see ei ole põhjendatud. Me näeme jätkuvalt siin võimalust, et ka tänased omanikud saaksid jätkata, aga et ka tulevikus oleks võimalik proviisoritel, kui neil on selleks soovi, hakata ettevõtjateks.

Kas teil on mõni juriidiline või õiguslik analüüs oma arvamuse kinnitamiseks?

Mis puudutab seda, kas ja kuidas tänane kehtiv seadus on saanud erinevaid õiguslikke analüüse, siis siin ma julgen väita seda, et kui me loeme riigikontrolöri arvamust, mis sellel nädalal väikse intervjuu vormis ilmus, siis ka tema möönab, et üleüldiselt apteegireforme, seadusi tehes on analüüsimise koht jäänud tagasihoidlikuks. Kui kellelgi on arvamus, et see sisseantud seadus sellisel kujul ei sobi või riivab kellegi põhiõigusi või on muudes kohtades konarlik, siis meie oleme valmis seda debatti pidama.

Sel nädalal avaldas oma analüüsi teie eelnõu kohta ravimiamet. See on üsna kriitiline, muuhulgas heidetakse ette ka üldapteekidele kehtivate nõuete leevendamist. Kui palju te sellega arvestate?

Ravimiameti poolt tulnud analüüs või selline ülevaatlik kiri meie seaduseelnõu kohta... Kõigepealt ma tahan kiita - nii lühikese ajaga suutis ravimiamet pakkuda päris hea ülevaate meie seaduseelnõust. Mis puudutab ravimiameti etteheiteid üldapteekide asutamispiirangute lõdvendamise ja haruapteekide kohta, siis nii, nagu ma ütlesin, ma olen seda ka nädala keskel öelnud, see ei olnud meie eesmärk ja kui see on seaduseeelnõusse selliselt sisse pandud ja ei ole üheselt mõistetav, siis see ongi koht, mis tuleb üle vaadata, ümber hinnata ja vajadusel teha muudatusettepanekuid.

Millised ettepanekud sellesse eelnõusse tegi sotsiaalminister Tanel Kiik ja mis neist võeti arvesse?

Tanel Kiik osales kõigil töörühma koosolekutel, tal oli erinevaid ettepanekuid. See ei ole eelnõu, mis peegeldaks mõne konkreetse isiku või erakonna nägemust, see on kompromiss kolme erakonna vahel. Kui see oli leitud, otsustasid kolm fraktsiooni anda eelnõu sisse. Nüüd on kõigil osapooltel võimalik anda sisse muudatusettepanekuid.

Te olete suurepärane poliitik. Ma küsisin, millist ministri ettepanekut te arvestasite ja te ei vastanud sellele mitte ühegi sõnaga.

Tanel Kiik tegi sellesse eelnõusse väga palju erinevaid muudatusettepanekuid. See, milline osa leidis toetust ja milline ei leidnud, eks sellele ole kõige parem vastaja Tanel Kiik. Mina saan aru, et see eelnõu sellisel kujul ei olnud tema peamine idee ja järelikult võib öelda, et see ei ole see muudatusettepanekute rivi, mida tema esitas sellesse töörühma.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: