Lätis välja kuulutatud gripiepideemia enne jaanuari Eestisse ei jõua ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Ravimid.
Ravimid. Autor/allikas: Aili Vahtla/ERR

Kuigi Läti kahes linnas kuulutati sel nädalal välja gripiepideemia, siis Eestis algab gripiviiruse laiem levik ilmselt jaanuaris, kui jõulud ja koolivaheaeg mööda saavad.

Lätis ületas eelmisel nädalal gripihaigete hulk Riias ja Jelgavas epideemia läve, kuid Eestis on gripiviiruse levik piiratud. Üksikud haigestumised on olnud Tallinnas, Ida-Virumaal, Lääne-Virumaal ja Võrumaal, aga seni on rohkem registreeritud B-gripiviirusesse haigestumist, mis ei levi nii kiiresti kui A-gripp ja tavaliselt massilist haigestumist esile ei kutsu.

Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova rääkis ERR-ile, et praegu on grippi haigestumus madal veel kogu Euroopas, nagu näitavad Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) andmed. Lätis levib nii A kui B-gripp, seejuures viimast seostatakse Venemaal leviva B-gripiviirusega.

Gripiviirused ei vaja riigipiiride ületamiseks kaua aega. Sadikova tõi näite, et kui näiteks Hispaanias algab gripihooaeg, jõuab haigus sealt Eestisse kolme nädalaga.

"Tegelikult levib see väga kiiresti, kuna gripi omadus on kiire paljunemine ja teiseks, inimene võib teisi nakatada veel üks päev enne sümptimite ilmumist, kuigi järgmisel päeval on ta juba voodis. See on gripi omadus," tõdes gripispetsialist.

Milline on tänavuse gripihooaja domineeriv tüvi, ei ole veel ei Eesti ega Euroopagi kohta teada. Eestis on seni haigestutud rahvakeeli seagripiks nimetatavasse H1N1 viirusesse, mis on 2009. aasta pandeemiline gripiviirus, ja B-gripiviirusesse Victoria. Euroopas on ringluses H3N2, mida meil veel diagnoositud ei ole.

"Ei saa välistada, et olukord muutub," ütles Sadikova. "Arvan, et meil algab tõeline gripihooaeg jaanuaris. Ees on koolivaheaeg, jõulud, kui inimesed ei pöördu arsti poole ja puudub statistika."

A-gripiviiruse puhul on tema sõnul alati oht, et see võib muutuda pandeemiliseks viiruseks. 2009. aasta H1N1 puhul kardeti aga hullemat ning tegelik kliiniline pilt ja tagajärjed olid suhteliselt kerged. Paraku on selle gripi üks omadusi, et see tabab rohkem kuni viieaastaseid lapsi kui vanemaealisi.

"Arvatakse, et vanemaealistel on olemas ristimmuunsus, 1957. aastal oli sarnane gripiviirus ja neil, kes on sündinud 1957 ja varem, on teatud ristimmuunsus säilinud. Teaduslikult ei ole see tõestatud, aga igal aastal, ka eelmisel, kui H1N1 ringluses oli, on ikka rohkem ohustatud lapsed," rääkis Sadikova.

Laste puhul on gripi sümptomid tema sõnul väga väljapaistvad - neil tekib kõrge palavik ja peavalu, samas on neil aga tüsistusi märksa vähem kui vanemaealistel. Kui haigestub eakam inimene, ei pruugi tal sümptomaatika nii äge nagu lastel olla, kuid tüsistuste tekkimise oht on neil sellest hoolimata.

Tänavuses gripivaktsiinis on olemas kõik praegu esinenud gripitüved. Selle tõhususest on veel vara rääkida, kuna kuskil pole tõelist epideemiat, kuid Sadikova sõnul on vähemalt kõik esialgu levivad tüved vaktsiini koostises olemas. 

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: