6. novembril avalikustati Rail Balticu Ülemiste ühisterminali arhitektuurikonkursi kolm võidutööd ja kuigi need seati pingeritta, ei tähenda, et parim töö ("Light Stream") tingimata ka realiseerub. Kolme võidutöö seast valitakse peale läbirääkimisi välja üks kavand, mille järgi hakatakse terminali projekteerima.

Fjuk leiab, et ainuüksi selline konkurss toimus Arhitektide Liidu arhitektuurivõistluste head tava ning ka Riigi Kinnisvara aastatepikkust praktikat mittearvestaval viisil. Fjuki hinnangul oli mitme võitjaga ideekonkursi korraldamine äärmiselt probleemne.

"Võistlusele laekus eelmainitud põhjustel kõigest neli nõuetele vastavat tööd. Seega ei ole võimalik rääkida tihedast konkursisõelast, mille kõik kolm parimat vääriksid elluviimist. Esikolmiku tööde osas ei saa rääkida ühtlaselt kõrgest kvaliteedist, sest parimate tööde väljasõelumist pole saanud toimuda. Kolmas koht tähendab ju tegelikult eelviimasele kohale jäänud tööd, ning teine koht tagantpoolt kolmandat," leidis Fjuk.

Ameti juhataja sõnul oli žürii poolt rõhuva häälteenamusega parimaks tunnustatud töö "Light Stream" arhitektuurselt ja funktsionaalselt tasemelt õnneks kõrge ning Tallinna linn suhtub positiivselt selle alusel detailplaneeringu koostamisse ning ühisterminali ja seda ümbritseva avaliku linnaruumi projekteerimisse ja rajamisse.

"Zaha Hadid Architects rahvusvaheline maine ning kompetents annab meile piisava kindluse rajatava ühisterminali ja seda ümbritseva avaliku linnaruumi taseme osas."

Ülejäänud kolm tööd linnaplaneerimise ameti juhataja sõnul detailplaneeringu koostamist ning elluviimist ei vääri.

"Samal seisukohal oli meie andmetel ka žürii – töösid "Siht" ning "The Ülemiste Leaf" ei pidanud parimaks lahenduseks mitte ükski žürii liige. Töö "Videvik" arhitektuurset lahendust küll tunnustati, kuid leiti, et see pole Tallinnasse sobilik, kuna mitte ei seo raudteega jagatud linnaruumi üheks tervikuks, vaid lõhestab seda veelgi. Pealegi oli mitmete žüriiliikmete tegelikuks sooviks nõrgematele töödele oma hääli üldse mitte anda."

Seega tuleb Fjuki sõnul Ülemiste ühisterminali rajamiseks koostatava detailplaneeringu aluseks võtta just ideekonkursi žürii poolt laiapõhjalistel alustel suure häälteenamusega parimaks tunnustatud töö "Light Stream".

"Nimetatud töö vastab konkursile esitatutest enim ideekonkursi eesmärgile, milleks oli saada parim ruumiline lahendus (ideekavand) Rail Balticu Ülemiste ühisterminali hoonele ja ümbritsevale linnaruumile."

Rail Baltic: teostatavad on kolm kavandit

Rail Baltic Estonia OÜ juhatuse liige Marko Kivila vastas Fjukile, et ideekonkursile järgnev väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus viiakse läbi vastavalt riigihangete seadusele.

"Rail Baltic Estonia OÜ hinnangul kannavad kõik kolm väljakulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses osalevat ideekavandit kõrget arhitektuurset ja funktsionaalset taset ning on ka lähtudes ideekonkursi poolt seatud ülesandest teostatavad," märkis Kivila.

Ta lisas, et Rail Baltic Estonia OÜ ei saa ühte kolmest pakkujast eelistades rikkuda hankemenetluses ette nähtud eduka pakkuja väljavalimise korda ning loodab seetõttu Tallinna linna konstruktiivsele koostööle Ülemiste ühisterminali detailplaneeringu menetluses ka olukorras, kus riigihanke võitjaks ei osutu Tallinna linna poolt eelistatud pakkuja.

Laekunud pakkumiste kohta tehakse otsus juba lähitulevikus.

Rahvusvaheline arhitektuurikonkurss

Ülemiste ühisterminali konkursitööd seadis paremusjärjestusse üheksaliikmeline žürii koosseisus Rail Baltic Estonia tollane juht Riia Sillave, Pro Kapital Eesti juhatuse liige Allan Remmelkoor, Eesti Raudtee arendusjuht Andrus Noor, Mainor Ülemiste nõukogu liige Andrus Kaldalu, Tallinna linna tollane peaarhitekt Endrik Mänd, Ülemiste piirkonna struktuuriplaani koostaja Mattias Agabus, arhitekt ja endine Läti kultuuriminister Janis Dripe, Taani arhitektid Jesper Gottlieb ja Thomas-Grave Larsen.

Rail Balticu Ülemiste ühisterminali arhitektuurikonkursi esikoha pälvis Zaha Hadid Architects ja OÜ Esplan ühiskavand "Light Stream". Teisele kohale jäi Innopolis Inseneride töö "The Ülemiste Leaf" ning kolmandale DBA Progetti S.p.A. ja HML Project Management OÜ ühistöö "Videvik".

Esimene koht sai auhinnaks 28 000, teine 21 000 ja kolmas koht 14 000 eurot. Neljandale kohale tuli ideekavand nimega SIHT ning tööd premeeritakse ergutuspreemiaga, mille suurus on 7000 eurot. Töö esitas Molumba osaühing.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi Rail Balticu koordinaator Kristjan Kaunissaare ütles ERR-ile, et Ülemiste terminal koos väljaku ja ühisterminaliga läheb maksma hinnanguliselt 40 miljonit eurot.