"Meie seisukoht on olnud juba aastaid ja seda oleme rääkinud ka maksuametis, et kehtestataks töötaja kaart, mis oleks seotud tööjõuregistriga, kust oleks võimalik tuvastada, mis isikuga on tegemist – olgu ta kohalik või välistööjõud," ütles ehitusettevõtte Rand ja Tuulberg nõukogu liige ning Eesti Ehitusettevõtete Liidu juhatuse liige Raivo Rand Vikerraadio saates "Uudis +".

"Kõiki peatöövõtjaid huvitab see, kellega tema alltöövõtja tööd teeb ja et oleks iga hetk võimalik väga lihtsate äpilahendustega minna mehe juurde ja tuvastada kes ta on ja mis firmas ta töötab," rääkis Rand.

Saatejuht Arp Mülleri küsimusele, kes peaks hinnanguliselt üks miljon eurot maksva süsteemi arendamise ja haldamise eest maksma, leidis Rand, et seda võiks teha riik.

"Süsteemi võiks välja arendada riik aga hiljem kaardi väljastamise eest võiks maksta töötaja. Kaart jääb ju talle ja kui ta liigub ka teise firmasse, siis muutub lihtsalt tööandja nimi. See oleks põhimõtteliselt nagu ID-kaart, ainult teistmoodi andmetega," selgitas ta.

Kui riik on hinnanud, et saab selliste muudatustega maksudena riigikassasse 5,7 miljonit eurot, siis miks ei võiks ta ise selle süsteemi rajamise kulusid kanda, lisas Rand.

Mülleri viitele, et rahandusministeeriumi ettepaneku kohaselt rakendataks töötajate elektroonilist registreerimist peatöövõtjatele objektidel, mille kestus on vähemalt 30 päeva või kui objektil töötab vähemalt 20 inimest või töö maht ületab 500 tööpäeva, ehkki naaberriikides on see seatud ehituslepingu maksumuse järgi, märkis Rand, et Eesti ehitusettevõtjatele sobivad ka ministeeriumi pakutud kriteeriumid.

"Oleme seda arutanud, selle määra vastu ei ole meil midagi. Aga ma tulen veelkord tagasi: kõigepealt peab olema töötajate tuvastamise süsteem ja alles siis saab neid hakata registreerima. Enne ei ole see võimalik," ütles Eesti Ehitusettevõtete Liidu juhatuse liige.

"See seadus peab olema üldine, toimima kõikidel objektidel, nii riiklikel kui eraobjektidel. Ka väga pisikesel objektil töötaval inimesel peaks see kaart kaasas olema, et oleks võimalik tuvastada, kas ta on kantud tööjõuregistrisse ja ta maksab oma maksud siin," leidis Rand.

Rahandusministeerium saatis eelmisel nädalal välja seadusemuudatuse väljatöötamiskavatsuse, mis kohustaks peatöövõtjaid alates 2021. aastast ehitusobjektide pääslates kasutusele võtma elektroonilised töötajate registreerimise seadmed, mis registreeriksid töötajate liikumise ja need oleksid nähtavad maksu- ja tolliametile, politseile ja tööinspektsioonile. Muudatus peaks aitama õümbrikupalga maksmise ja võõrtööjõu ebaseadusliku kasutamise vastu ja toioma riigikassasse 5,7 miljonit eurot.