Aas: tööandjad sooviks töölubade kvoodi kaotamist ({{commentsTotal}})

Arto Aas nn superministeeriumi ehitusplatsil.
Arto Aas nn superministeeriumi ehitusplatsil. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Ettevõtjad sooviks, et riik loobuks pikaajalistele töölubadele seatud ülempiirist, ütles Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas.

"Tööandjad on seisukohal, et seda numbrit ei peaks üldse olema. Võiks olla kvoodivaba ja majandus ise reguleeriks, kui palju neid inimesi on siia vaja tuua," ütles Aas kolmapäeval ERR-ile.

Tema sõnul otsivad ettevõtjad praegu muid viise, kuidas omale töötajaid leida - tööjõudu tuuakse välismaalt lühiajaliselt, aga see on kulukas ja bürokraatlik, kuna inimesed tuleb välja õpetada, aga aasta pärast peavad nad juba Eestist lahkuma.

"Pigem tuleks täpselt läbi mõelda, keda me vajame, kontrollida nende inimeste tausta ja lasta neil tulla Eestisse tööle, kui on siin tööjõupuudus. Aga selline kvoodimajandus nagu ta täna on - see paraku väga mõistlik ei ole," leidis Aas.

Ta ei nõustunud ka sellega, et madalama palgatasemega riikidest töötajate toomine lööks alla Eesti palgad. "Eestis kehtib välistööjõule keskmise palga nõue. Ja nagu me näeme, see keskmine palk on kasvanud väga kiirelt. Nii, et me ei saa kindlasti rääkida sellest, et välistööjõud oleks väga odav. Mõnes sektoris maksta 1400 eurot on ikkagi väga keeruline, kui me räägime põllumajandusest või mõnest teisest sektorist ja maapiirkondadest. Nii, et seda riski vast ei teki, et kodumaine tööjõud oleks kehvemas seisus. Ma seda ei usu," rääkis Aas.

Praegune kord, kus riik annab aastas välja umbes 1300 pikaajalist tööluba on Aasa sõnul ebapiisav ning lühiajaliste töölubade väljastamine, mida tänavu on antud umbes 30 000, toob leevendust mõnele sektorile.

"Kui me vaatame tööturu suurust - meil on umbes 660 000 inimest tööturul ja ainult paarkümmend tuhat on välistööjõudu, siis see protsentuaalselt on väga väikene osa Eesti tööjõust ja pigem mõjutab rohkem mõnda üksikut sektorit - võib-olla ehitust, põllumajandust, natuke tööstust. Aga need on ka pigem kohad, kus teatud ärid või tootmine jääks üldse seisma, kui ei oleks võimalik tuua välismaalt abikäsi juurde," ütles tööandjate keskliidu juht.

Tema sõnul sooviksid tööandjad riigil suurt paindlikkust. "Kui majanduses tulevad taas kehvemad ajad või palgaralli taltub, siis pole ka välisspetsialiste nii palju vaja. Paindlikkus ja vabad võimalused on hästi olulised majanduse jaoks," lisas ta.

Kommenteerides kolmapäeval statistikaameti avaldatud teise kvartali brutopalga numbreid, märkis Aas, et töötajatele on palgakasv loomulikult meelepärane, kuid ettevõtlusele kahjulik. "Mul on hea meel, et Eesti inmestel palk kiirelt kasvab, aga Eesti majanduse konkurentivõimele nii kiire palgakasv kasulik ei ole. Kui Eesti juba mõnda aega olnud probleeme sellega, et meelitada siia uusi investeeringuid ja otsida uut majanduskasvu allikat, siis väga kiire palgatõus, mis on tootlikkuse kasvust kaks korda kiirem, siis pikemas perspektiivis ei ole see jätkusuutlik," rääkis ta.

Toimetaja: Mait Ots



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: