Pärnu akadeemia analüüsis eesti keele probleeme
Pärnus mõne kuu eest asutatud Academia Pernaviensis pühendas oma esimese kokkusaamise eesti keelele. Kokkutulnud arutasid, kuidas eesti keelt kaitsta ja mida igaüks selleks ära saab teha.
Tänavu möödus 300 aastat ajast, mil Pärnust sai ülikoolilinn, sest Academia Gustavo-Carolinal tuli Põhjasõja tõttu Tartust Pärnusse kolida. See Academia Pernaviensise nime saanud kool tegutses Pärnus 1710. aastani.
Nüüd on saanud teoks samanimeline mõttekoda, kust Pärnus tegutsevad ja sealt pärit vaimuinimesed saaksid mõtteid vahetada ja ideid genereerida. Esimesel kokkusaamisel oli teemaks eesti keel: probleemid ja võimalused keelt kaitsta, selle heaks midagi ära teha.
Keeleteadlane ja Teaduste Akadeemia akadeemik Karl Pajusalu on eest keele suhtes optimistlik ega karda, et inglise keel võiks sellele ohtlikuks saada.
"Ikkagi küsimus on selles, kuidas me ise oma keelt väärtustame. Ja küsimus on ka keelelises mugavuses. Tõesti, millest ka täna oli jutt, et me ei tohiks leppida sellise eesti-inglise kakskeelsusega. Et me kõikide mitte-eestlastega püüame inglise keeles oma asjad ära ajada. On väga loomulik, et ikkagi Pärnus ja pärnakad tuleksid teiste keeltega ka lisaks inglise keelele ja eesti keelele toime. Näiteks ma arvan, et kas või soome keele koht Pärnus võiks olla nähtavam ja ka Pärnu teeninduses peaks soome keelele rohkem tähelepanu pöörama, kui seda viimasel ajal on tehtud," rääkis Pajusalu.
Kuidas aga tundub keeleteadlasele keelekasutus "Aktuaalses kaameras"?
"Tundub päris hea, ja ma ütlen seda päris ausalt, mitte kiituse mõttes. See, kui ka erinevad inimesed räägivad eesti keelt natuke erinevalt ja üks ilmateadustaja ütleb, et on pluss viis kraadi ja teine ütleb pluss (palataliseeritult - toim) viis kraadi ja on ka muid sellised piirkondlikke erijooni, siis ma kuulan huviga," hindas Pajusalu.
Pajusalu täiendas, et oma kodust kaasa saadud keelt võib kasutada, aga siiski ei tohiks uudistesaate eesti keel olla selline, millest kõik aru ei saa või mis kellegi kõrva riivab.
Toimetaja: Merilin Pärli