Teadlase hinnangul on Eesti poliitikas käivitunud uus režiim ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Eesti poliitikas on pidevate lühiajaliste skandaalide järgnemisega alanud uus režiim, kuid kuna ühelgi koalitsioonierakonnal ei ole huvi valitsust lõhkuda, siis ei ole oodata ka valitsuse lagunemist, leiab Tartu Ülikooli politoloog Martin Mölder.

"See, mis alates pühapäevast (kui siseminister Mart Helme (EKRE) kritiseeris Soome uut peaministrit - toim.) on toimunud, oli episood meile juba tuttavas mängus. Selline poliitika on meil juba pool aastat olnud, kus keegi EKRE-st tekitab mingi poliitilise skandaali, sellest tekib lühiajaline meediakriis, aga samas see laheneb ka üpris kiiresti. Selle sekka tuleb ka väike umbusaldusavaldus, aga ka see möödub üpris kiiresti. Meie poliitika on omandanud hoopis teistsuguse režiimi. Skandaalide tihedusest ja nende kiirest möödumisest ei tule midagi - see on uus loogika, millega me veel ei ole kohanenud," rääkis Mölder "Vikerhommikus".

Politoloogi hinnangul ei ole praegusele olukorrale lahendust näha, kuna EKRE, Isamaa ega Keskerakond ei saa valitsusest lahkuda.

"Poliitika on erakondade vahel teatud määral lukus. Me näeme, et kriisid saavad toimuda lihtsalt seepärtast, et seda valitsust ei ole kerge mõne teisega asendada. Jüri Ratas ei saa ühtegi koalitsioonipartnerit kellegi teisega asendada ja ta ise ei saa minna kuhugi teise valitsusse - näiteks Reformierakonnaga - ilma, et ta oma kohta kaotaks. Meil on praegu selles mõttes pingeline tasakaal ja see võimaldab EKRE-l selliseid skandaale tekitada ja nende najal elada," selgitas Mölder.

Sellisel olukorral on kahetised tagajärjed, lisas Mölder. "EKRE-le on see modus operandi, kuidas nad töötavad ja kuidas nad oma kuvandit loovad, aga samas ma arvan, et selline skandaalide tihedus väsitab inimesi poliitikast ning tekitab ja süvendab vastuolusid, polariseeritust erinevate erakondade toetajate vahel," rääkis ta.

Küsimusele, kas Helme süüdistused kahjustasid Eesti rahvusvahelist kuvandit, eriti arvestades, et see jõudis laialt ka rahvusvahelisse meediasse, vastas Mölder, et kui üldse, siis väga vähe.

"Võib-olla väike tilk tõrva läks meepotti. Aga siin tasub ka seda meeles pidada, et meile endale kõik, mis meiega seotud, tundub tähtsam kui kusagil mujal. Teiste riikide jaoks paratamatult Eesti sisepoliitika ei ole nii oluline ja sellele nii suurt tähtsust ei omistata," rääkis Mölder.

"Küllap see kellelegi ka silma jäi, aga Eesti maine kahjustamiseks läheks palju rohkem aega, palju rohkem järjest selliseid vahejuhtumeid, et see maine tõsiselt saaks rikutud. Loomulikult osa inimeste jaoks see läheb rohkem korda, osa, kes seda rohkem jälgivad, nendele on see suurem probleem, aga ma arvan, et see oli väike samm selle suunas, et mõned inkimesed hakkasid Eestist mõtlema halvemini. Aga kindlasti ei ole see Eesti maine kokku kukkumine kuskil kellegi silmis, kes asub Eestist väljas," tõdes Mölder.

Kommenteerides valitsuse siseõhkkonda oletas Mölder, et see ei pruugi nii negatiivne olla kui meediast võib paista.

"Peame siin meeles pidama, et see nägu valitsusest, mis on avalikkuse ees, on ühte moodi ja see, mis toimub kusagil arutelulaua taga, kinniste uste taga kui ajakirjanik ei vaata, kaamera ei jälgi ja mikrofon ei kuula - see on hoopis teistsugune. Ma arvan, et uste taga on koostöö hoopis suurem kui meediapilt meil arvata võimaldab," leidis ta.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: