Hirve süüasjas läksid neli kohtualust prokuratuuriga kokkuleppele ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1578827220000 | amCalendar}}
Pavel Gammer ja Hubert Hirv kohtus
Pavel Gammer ja Hubert Hirv kohtus Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Kuritegeliku ühenduse juhtimises süüdistatavate hotelli- ja restoraniärimeeste Hubert Hirve ja Pavel Gammeri süüasjas läksid neli nende kaassüüdistatavat prokuratuuriga karistuste osas kokkuleppele.

Kohus eraldas eraldi menetlusse nelja süüdistatava materjalid ning otsustab nende osas kokkuleppekaristuste kinnitamise teisipäevasel istungil.

Hirve ja Gammeri ning ülejäänud süüdistatavate osas jätkub protsess tavalises korras.

Riigiprokuratuur süüdistab 60-aastast Hirve ja 55-aastast Gammerit kuritegeliku ühenduse juhtimises, eraviisilises jälitustegevuses, altkäemaksu andmises erasektoris, maksukohustuse varjamises ning tulirelva, laskemoona ja helisummutite ebaseaduslikus käitlemises ning tsiviilkäibes keelatud relva käitlemises.

Gammerit süüdistab riigiprokuratuur koos Eesti kuritegelikus ilmas tuntud ja praegu 350 000 euro suuruse kautsjoni vastu vabaduses viibiva 48-aastase Ahmed Ozdojeviga ka väljapressimises.

Kuritegelikku ühendusse kuulumises süüdistab riigiprokuratuur Hirve ja Gammeri äride finantsjuhti, 45-aastast Ardo Vilbret, 36-aastast vandeadvokaati Viktor Särgavat, Hirve ja Gammeri toitlustusasutuste tegevjuhti, 59-aastast Jelena Lipendinat, 46-aastast turvameest Aleksandr Russalimi, 49-aastast turvameest Sergei Panovi, endist kaitsepolitsenikku, 50-aastast Viljar Subkat ning raamatupidajaid, 55-aastast Inga Gammerit ja 53-aastast Inna Stoljari.

Peale kuritegelikku ühendusse kuulumise on Vilbrele esitatud süüdistus dokumendi võltsimises ning soodustuskelmuse katses, Lipendinale dokumentide võltsimises ja võltsitud dokumentide kasutamises ning maksude tasumisest kõrvalehoidumises ning Särgavale teadvalt võltsitud dokumendi kasutamises.

Hirve ja Gammeri turvamehi Russalimi ja Panovi süüdistab riigiprokuratuur lisaks kuritegelikku ühendusse kuulumisele eraviisilises jälitustegevuses ja Russalimi ka tulirelvade ebaseaduslikus käitlemises ning tsiviilkäibes keelatud relva omamises.

Lisaks neile astuvad maksukuriteos süüdistatuna kohtu ette 36-aastane Mihkel, 61-aastane Galina, 33-aastane Ljubov, 45-aastane Natalja, 55-aastane Raul, 33-aastane Anna, 70-aastane Niina ja 60-aastane Svetlana.

Riigiprokuratuur süüdistab 41-aastast Handot raamatupidamisdokumentide varjamises ja 46-aastast Ivarit altkäemaksu võtmises erasektoris.

Süüdistuse kohaselt juhtisid Hirv ja Gammer alates 2008. aastast kuritegeliku ühendust, mille tegevus oli suunatud varalise kasu saamise eesmärgil läbivalt majandusalaste kuritegude toimepanemisele.

Süüdistuse kohaselt lasid Hirv ja Gammer oma turvameestel salaja jälgida kunagist politseinikku ja turvaärimeest Veiko Kullat ning aserite kogukonna liidrit, eelmisel kümnendil keskkriminaalpolitsei huviorbiidis olnud Veljaddin Kerimhanovit ning veel üht kriminaalsetes ringkondades tuntud meest.

Keskkriminaalpolitsei uurimismaterjalide kohaselt üritas Ozdojev ühelt Venemaalt pärit ettevõtjalt pressida välja 3,5 miljonit USA dollarit ning ähvardas ettevõtjat raha mittemaksmisel tapmisega.

Uurimismaterjalide kohaselt ütles Ozdojev äritüli lahendamisel Vene ärimehele, et "tšetšeenid tulevad ja tapavad kõik ära".

Ozdojev eitab kuritegu kategooriliselt ning oma süüd kuritegudes eitavad ka Hirv ja Gammer ning kõik ülejäänud süüdistatavad.

Viktor Särgava kinnituse on talle esitatud süüdistus tervikuna alusetu ja absurd. "Kõnealuste kokkulepete sõlmimine on ilmekas näide, kuidas isikud ei pea enam õiguskaitseorganite survele vastu ja tunnistavad ennast "vabatahtlikult" erinevates absurdsetes tegudes süüdi," märkis Särgava. 

Tema sõnul olid 2017. aasta veebruarist alates Minicredit raamatupidamisdokumendid keskkriminaalpolitseis, sealjuures dokumendid andis keskkriminaalpolitseile üle Kristian Kesner ja Kesneri rolli varjamiseks võltsis keskkriminaalpolitse uurija Berit Salupõld koos teiste uurijatega tõendeid. "Vaatamata sellele esitati keskkriminaalpolitsei poolt Hando Hanschmidtile mitu kuud hiljem kahtlustus, et ta varjab neid dokumente ja ei anna neid välja – kuigi need asusid ju keskkriminaalpolitseis. Samasisulise süüdistusega mindi ka kohtusse," ütles Särgava. 

Tema sõnul seati kohtus Hanschmidt valiku ette – kas ta tunnistab ennast leebe karistuse vastu süüdi või peab järgmised kolm kuni viis aastat kohtumenetluses osalema. "Inimlikult ei ole imestada, et isik otsustas ennast süüdi tunnistada, et kohtuasjast välja pääseda. Samas see näitab, et riigiprokuratuur prokurör Kati Reitsaku juhtimisel teadlikult surub inimestele peale süüdi tunnistamisi, mille puhul on teada, et inimesed ei ole neile etteheidetud tegusid toime pannud," lisas Särgava.   

Kriminaalasjas on arestitud süüdistatavate vara 1,3 miljoni euro väärtuses, sealhulgas väärtuslikke ehteid, kunstiteoseid, tulirelvi, topiseid ja palju muud. Lisaks on süüdistatavate kinnisvarale seatud hüpoteeke üle 3,8 miljoni euro.

Kriminaalasja uuris keskkriminaalpolitsei ning uurimist juhtis riigiprokuratuur.

Toimetaja: Mait Ots

Allikas: BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: