Samost ütles, et eelmise aasta lõpust kehtima hakanud kriminaalmenetluse seaduse muudatus võimaldab nüüd istungeid mitte üksnes kinniseks kuulutada, vaid panna ka piirangu, et kui istung on avalik, ei tohi kohtusaalis toimuvat kuni kohtulike arutelude lõpuni kirjeldada, edasi anda ega ajakirjanduses selle kohta teavet avaldada.

"Seda on kasutatud kahetsusväärselt Tallinna Sadama altkäemaksuprotsessi puhul, kus on tegemist väga pika ja paljude tunnistajatega, väga suurte võimalike poliitiliste seostega kohtuasjaga, mille puhul ongi protsess olnud avalikkuse jaoks juba mitu kuud pimedas," tõi ta näite ja märkis, et Eesti ajakirjandusel ei ole nii palju ressurssi, et saata iga päev reporterid kohtusse, kui nad ei tohi sealt silpigi avalikkuse ette tuua.

Teiseks nimetas Samost Hubert Hirve protsessi ja kolmandaks suusatreener Mati Alaveri toimikut. Viimasel puhul määrati Alaverile väike karistus, ta ei pidanud avalikkusele kohtus peaaegu midagi ütlema ja nii kohus kui ka prokuratuur andsid avalikkusele ja ajakirjandusele lootust, et kui kohtuotsus jõustub, on võimalik ka menetlustoimikuga tutvuda, kust selguvad täpsemad detailid. Siis aga otsustas kohtunik toimiku avalikkusele suletuks jätta.

Sildam ütles, et kohtunikega suheldes on talle jäänud mulje, et kohtunikkonnas on kuni riigikohtuni välja mõttekoht: ühelt poolt on tähtis õiglane kohtupidamine, et ühtede tunnistajate ütlused ei saaks mõjutada teiste tunnistajate ütlusi, kuid teisalt näib, et paljude kohtunike hinnangul on selliste protsesside sulgemisega või toimikute kinniseks muutmisega mindud liiale.

Samost lisas, et seadusemuudatus võimaldab neid avalikke protsesse ka edaspidi suletuks muuta ning avalikkuse kõrval on kahjusaajaid veelgi. Muu hulgas kaitseb kohtuprotsessi avalikkus ka süüdistatavat, kes ei pruugi alati osutada kurjategijaks. Ka avalikkus ootab ajakirjanduselt teatud rolli täitmist, eeldatakse, et meedia kaudu saadakse teada, mismoodi õigust mõistetakse ja kas näiteks mõni poliitik oli ka Tallinna Sadama altkäemaksuafääri segatud. See on suurem küsimus kogu ühiskonna toimimisest.

"Kui meil nüüd tegelikult on seaduses olemas võimalus neid kohtuprotsesse avalikkuse eest järjest rohkem varjata /.../, tekitab see küsimuse, kas meil kohtumõistmine on ikka tegelikult õige ja õiglane, kas süüdistatava huvid on kaitstud," selgitas ta.

Sildam ütles, et mida avalikkusele kättesaadavam on õigusemõistmine, seda vähem tekib ka küsimusi, kas see on ikka lõpuni õige ja õiglane.

"Mina olen seda meelt, et mida rohkem me teame, mis kohtusaalis toimub, mida vähem neid protsesse lukustatakse ajutiselt, toimikuid suletakse, seda parem," tõdes ta.