President pole 9. maiks Moskvasse kutset saanud ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1571659500000 | amCalendar}}

Kuivõrd presidendi kantselei pole saanud kutset 9. mail Moskvasse, ei ole ka teada, kas president Kersti Kaljulaid võtab osa Teise maailmasõja Euroopa lahingute lõpu 75. aastapäeva tähistamisest Venemaa pealinnas.

"Presidendi kantselei ei ole saanud kutset 9. mail Moskvasse," ütles presidendi kantselei pressiesindaja vastuseks ERR-i küsimusele, kas Kaljulaid läheks 9. mail Moskvasse, kui teda sinna kutsutaks.

Samuti ei ole Venemaa saatnud vastust 15. oktoobril president Kaljulaidi enda poolt Vladimir Putinile saadetud kutsele osaleda VIII soome-ugri rahvaste maailmakongressil Tartus tuleva aasta 17.-19. juunil.

"Diplomaatilises suhtluses võtabki kutsetele vastamine aega ja praegu on veel vara vastust oodata," öeldi presidendi kantseleist.

Sestpeale, NSV Liit lagunes, ei ole Venemaa president Eestit külastanud. Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Kalev Stoicescu arvab, et Putin jätab Tartusse pigem tulemata.

"Venemaa on keskendunud ilmselgelt Ukrainale ja Süüriale. Need on kaks väga olulist ja kriitilist piirkonda, kus president Putun loodab endale uut elulugu luua," ütles Stoicescu.

Stoicescu hinnangul on Eesti teinud omalt poolt juba piisavalt ning oodata tuleks Venemaa huvi.

Balti Venemaa uurimise Keskuse juht Vladimir Juškin aga arvab, et Venemaa president võtab küllakutse vastu.

"See on vajalik, sest külla kutsub NATO liikmesriik, millel on Euroopa Liidus kindel seisukoht suhete kohta Venemaaga. Putinil ei ole graafikus palju välisvisiite ning kuna suhted NATO-ga muutuvad järjest pinevamaks, siis toob see visiit talle plusse," arvas Juškin.

Kersti Kaljulaidi kevadise Moskva-visiidi kohta ütleb Juškin, et see tuli kasuks, sest Kreml hindab riigijuhtide kokkusaamisi.

Kalev Stoicescu sõnul oli selle visiidi sisuks soov näidata, et Eesti on valmis dialoogiks. Poliitilisi arenguid, nagu näiteks piirileppe ratifitseerisega edasi liikumine, pole aga toimunud.

"Meie suhted Venemaaga seisnevad väga piiratud mahus majanduslikes suhetes ja pigem inimkontaktides, mid puudutab turismi ja kultuurialast koostööd. Ja hea, et seegi jätkub," leiab Stoicescu.

Järjeks presidentide kohtumisele said kevadel kokku kahe riigi transpordiministrid. Oktoobri alguses otsustas Eesti-Venemaa transpordikomisjon, et raudtee- ja autovedude lepingud vajavad ajakohastamist. Arutati Narva-Ivangorodi piirkonna piiriületuse taristu arendustegevusi, reisirongiliikluse edendamise võimalusi kahe riigi vahelises ühenduses ning koostöövõimalusi rahvusvaheliste kaubavedude korraldamisel.

Endine välisminister, Reformierakonna fraktsiooni liige Keit Pentus-Rosimannus ütleb, et opositsioonile on jäänud arusaamatuks valitsuse soovid ja tegevus suhetes Venemaaga.

"See on teema, kus oleme oodanud pikalt valitsuse üksmeelele jõudmist või sisendit. Ja selle kuu lõpus on Venemaa suunaline poliitka terve päevalise aruteluna kavas," ütles Pentus-Rosimannus.

Eesti presidentidest on Toomas Hendrik Ilves võtnud korra osa Teise maailmasõja lahingute lõpu tähistamisest Moskvas. Ilves käis Moskvas 2010. aastal, kui sai isikliku kutse tollaselt Venemaa presidendilt Dmitri Medvedevilt.

2015. aastal Ilves Moskvasse ei läinud ja Eestit esindas üritusel tollane suursaadik ja praegune kaitseminister Jüri Luik. Välisministeerium leidis tollal, et Krimmi annekteerimise ning jätkuva Venemaa-poolse olukorra destabiliseerimise valguses Ukrainas ei ole mõeldav osalemine riigipea tasemel.

Kui president Arnold Rüütel sai 2005. aastal kutse osaleda Moskvas Teise maailmasõja lõppemise 60. aastapäeva pidustustel, jättis ta Moskvasse minemata.

Toimetaja: Aleksander Krjukov, Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: