Venemaa hoiatas Eestit karmide vastumeetmete eest seoses Sputnikuga ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1577382780000 | amCalendar}}
Venemaa Föderatsiooninõukogu spiiker Valentina Matvijenko.
Venemaa Föderatsiooninõukogu spiiker Valentina Matvijenko. Autor/allikas: TASS/Scanpix

Venemaa rakendab karme vastumeetmeid, kui Eesti võimud jätkavad meediaettevõtte Sputnik ajakirjanike survestamist, vahendas uudisteagentuur TASS neljapäeval Vene Föderatsiooninõukogu spiikri Valentina Matvijenko sõnu.

"Me loodame väga, et Eesti siiski peatab selle pretsedenditu õigusvastase aktsiooni, mõtleb ümber," lausus Matvijenko. 

"Vastasel juhul rakendame kindlasti adekvaatseid vastumeetmeid. Need saavad olema karmid, sest seda laadi tegevust, massimeediavahendite ahistamist rohkem taluda ei ole lihtsalt võimalik. Need abinõud saavad kindlasti olema väga tuntavad," sõnas ta ajakirjanikele.

Spiikri sõnul avaldavad sellised sammud Vene kanali vastu negatiivset mõju Vene-Eesti suhetele. "Ma tahaks loota, et Eestil on olemas vähemalt mingi suveräänsus ja sellised Sputnikut puudutavad avaldused langesid lihtsalt kokku Briti peaministri (Boris Johnsoni) visiidiga Eestisse," lisas Matvijenko. 

TASS-i andmeil saatis föderatsiooninõukogu neljapäeval OSCE asjakohastele ametiisikutele kirja, milles kutsutakse üles mõjutama Eesti võime loobuma katsetest piirata Sputniku tööd. 

Eesti välisministeerium selgitas kolmapäeval, et Sputniku asutas 2014. aastal Rossija Segodnja oma rahvusvahelise haruna. Rossija Segodnja peadirektor Dmitri Kisseljov kuulub Euroopa Liidu personaalsete sanktsioonide nimekirja, kuna tal oli keskne roll Ukraina ründamist (st Krimmi annekteerimist 2014. aastal ning Vene Föderatsiooni sõjalist tegevust Ida- ja Kagu-Ukrainas) toetavas Vene Föderatsiooni propagandas.

Lähtudes Dmitri Kisseljovi vastu kehtestatud personaalsetest sanktsioonidest külmutasid Eesti pangad oktoobri lõpus Rossija Segodnja pangaarved.

Detsembris informeeris rahapesu andmebüroo füüsilisi isikuid, kellel on töölepinguline või võlaõiguslik töösuhe Rossija Segodnjaga, et teadlikult sanktsioonide all isiku heaks töötamine või talle teenuse osutamine võib kaasa tuua kriminaalvastutuse.

Sputniku ajakirjanduslik sisu ei oma finantssanktsiooni rakendamise seisukohalt tähtsust. Määrav oli Sputniku Eesti emafirma peadirektori Dmitri Kisseljovi roll Ukraina ründamisel ning tema isiklik seotus ja kasusaamine Rossija Segodnja tegevusest.

Eestis rakendatakse Sputniku omandivormist puutuvaid Euroopa Liidu sanktsioone, mitte piiranguid seoses sisuga, vahendas Postimees välisministeeriumi sõnu.

Vene president Vladimir Putini nimetas oma läinudnädalasel pressikonverentsil Eesti võimude tegevust küüniliseks. 

"Imestan Eestis toimuvate sündmuste üle," ütles Putin. 

"See on üllatav künism, aga igasugused piirangud riikide tasandil ei ole tõhusad, sest annavad ohjad neile, kes tahavad külvata viha meie rahvuste vahel," ütles Putin. 

Reinsalu: Eesti jätkab sanktsioonipoliitika rakendamist

Eesti välisminister Urmas Reinsalu teatas kommentaariks, et Eesti Vabariik ei allu ühegi välisriigi survele küsimuses, mis puudutab erapooletut seaduste kohaldamist Eesti Vabariigi territooriumil.

"Sputniku küsimuses rakendavad Eesti ametiasutused vastavalt Eesti õiguskorrale Euroopa Liidu sanktsioonipoliitikat, mis on muuhulgas kehtestatud rea Vene Föderatsiooni kodanike suhtes, kes on toetanud agressiooni Ukraina vastu, sellest johtuvalt ka sanktsioonide puutumus Sputnikusse," selgitas ta.

"Eesti Vabariik mõistab sanktsioonide põhjuseks oleva Venemaa agressiooni Ukrainas jätkuvalt hukka ja jätkab sanktsioonipoliitika rakendamist vastavalt Euroopa Liidu põhimõtetele ja oma riigisisestele protseduuridele," lisas Reinsalu.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: