Maasikas tõdes "Esimeses stuudios", et kuigi sel sügisel on Ida-Ukraina konfliktis hukkunute arv vähenenud, ei ole piirkonnas kaugeltki rahulik.

Maasika sõnul soovib Ukraina president Volodõmõr Zelenski siiralt rahu saada, kuid lahendus ei pruugi olla tema käes.

"See, mida ma tõesti usun, on see, et Ukraina praegune juhtkond tõesti seda (rahu - toim.) soovib. Aga lahenduse võtmed on palju rohkem ikkagi Moskvas kui Kiievis. Ukraina vajab kogu abi ja toetust oma partneritelt Euroopas ja USA-s ja seda ta ka saab ja nii loodetavasti õnnestub ka see sõda ja konflikt lõpetada," rääkis Maasikas.

Tema hinnangul on Zelenski Ukrainas poliitiliselt keerulises olukorras - kuigi enamik ukrainlastest tahab rahu, siis ei toeta nad selleks vajalikke samme.

Rääkides Ukrainas käivatest reformidest, ütles Maasikas, et riik meenutab talle praegu 1990. aastate Eestit.

"President Zelenski ise on noor - 41-aastane -, tal on 35-aastane peaminister, mitmed ministrid 30 ümber ja reforme tehakse meeletu hooga. Nad ise nimetavad seda Ukraina poliitilises slängis turborežiimiks - valitsus ja parlament töötavad turborežiimil ja vastu võetakse väga palju seadusi. Ja - olgem ausad - ka selliseid seaduseid ja reforme, mida ka viimasel viiel aastal, kui ometi tehti rohkem kui eelmise 20 aasta jooksul, ei suudetud ellu viia," rääkis Maasikas.

Reformide elluviimisele aitab Maasika sõnul kaasa Zelenski populaarsus ja see, et tema enda erakonnal on parlamendis absoluutne enamus.

Maasika sõnul paistab Zelenski pühendumus ka mujal maailmas välja.

"Kindlasti on ta suutnud Ukraina rahvast veenda milleski väga olulises. Loomulikult, ta on näitleja oma taustalt, ta oskab inimesi võluda, aga kui vaadata, kuidas ta näiteks sai hakkama väga keeruliste tantsusammudega Pariisi tippkohtumisel, siis tundub ka, et tema emotsionaalne intelligentsus on päris kõrge," rääkis suursaadik.

"Praegu Ukrainas ja ka Ukraina partneritele tundub, et see riik on üsna pühendunud ja kindla käega juhi käes. Väga palju - ja see on ka erinev mõnest varasemast perioodist - poliitilist initsiatiivi riigis on kogunenud või võetud presidendi ja presidendi administratsiooni kätte. Siin kindlasti on ka omad riskid," lisas ta.