"Ma tahan juhtida tähelepanu sellele, et ei ole täiesti korrektne rääkida "sõjast Ukrainas". See on sõda Euroopas. Koos Krimmi annekteerimisega on see kestnud juba nii kaua nagu Teine maailmasõda - kuus aastat," ütles Zelenski laupäeval Müncheni julgeolekukonverentsil esinedes.

Ta ütles, et Ukraina võimud on valmis dialoogiks Donetski ja Luganski piirkonna elanikega, aga mitte inimestega, kes neid alasid valitsevad.

"Nad püüavad meid veenda, et otsedialoogist niinimetatud kohalike võimudega teatud Donetski ja Luganski piirkonna aladel oleks kasu. Me oleme valmis dialoogiks nende alade tsiviilelanike, aga mitte nendega, keda rahvusvaheline õigus ei tunnusta, mis tähendab, et nad ei saa Ukraina tsiviilelanikke esindada," rääkis Zelenski.

Ukraina püüab seda sõda lõpetada rohkem kui keegi teine, kinnitas president.

"Ja me oleksime rõõmsad, kui rahvusvaheliste raportite lehekülgedelt kaoks märge Ukrainast kui ohutsoonist. Aga see saab juhtuda alles siis, kui Donbassis pääseb võimule kestev rahu ja Ukraina taastab oma territoriaalse terviklikkuse rahvusvaheliselt tunnustatud piirides," lisas ta.

Zelenski: Donbassi valimised peetakse oktoobris

Kiiev tahab viia oktoobris läbi kohalikud valimised kogu Ukrainas, ka Donbassis, kuid ainult Ukraina seaduste põhjal, ütles president Zelenski laupäeval.

"Meil on soov viia kohalikud valimised läbi 2020. aasta oktoobris kogu Ukraina territooriumil, seal hulgas teatud Donetski ja Luganski piirkonna aladel," ütles Zelenski.

"Aga seda ei ole võimalik teha elementaarse julgeoleku ja poliitiliste tingimusteta, Ukraina põhiseadust ning demokraatlike valimiste rahvusvahelisi norme rikkudes."

Zelenski sõnul kuulutab Venemaa kogu maailmale avalikult, et on andnud ajutiselt Ukraina kontrolli alt väljunud Donbassi territooriumide elanikele välja 125 000 Vene passi.

"Ütlesin seda Pariisis ja kordan taas. Donbassi inimestel on vaja valmisi, mis tunnistataks seaduslikuks. Aga need ei saa seda olla, kui neid ei peeta Ukraina seaduste alusel, vaid püssipaukude saatel ja kontrollita Ukraina piiri üle."

Lavrov kohtus Münchenis NATO peasekretäriga

Vene välisminister Sergei Lavrov kohtus Müncheni julgeolekukonverentsi kõrvalt NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga.

Kohtumisel osales ka Vene asevälisminister Aleksandr Gruško, kes varem oli Venemaa esindaja alliansi juures.

Vene välisministeeriumi teatel arutasid Lavrov ja Stoltenberg sõjalise julgeoleku olukorda Euroopas.

Moskva teatel käsitleti küsimusi, mis on seotud Vene-NATO suhetega, samuti aktuaalseid rahvusvahelisi teemasid, seal hulgas olukorda Afganistanis.

Macron: Venemaa püüab Lääne demokraatiaid destabiliseerida

Prantsuse president Emmanuel Macron hoiatas laupäeval, et Venemaa jätkab katseid destabiliseerida Lääne demokraatiaid valimistesse sekkumise, sotsiaalmeediaga manipuleerimise ja teiste kübersõja võtetega.

"Ma arvan, et Venemaa jätkab katseid destabiliseerida, seda kas eraõiguslike tegijate, otse oma agentuuride või variisikute kaudu," ütles Macron Müncheni julgeolekukonverentsil, lisades, et Moskva on selles valdkonnas äärmiselt agressiivne.

Macroni sõnul peab Euroopa pikemas plaanis Venemaaga suhteid parandama. 

Prantsuse president ütles, et ta ei tee ettepanekut sanktsioonid tühistada, kuigi need ei ole Venemaa käitumisest midagi muutnud.

Tema sõnul oleks usaldusväärne moodus Venemaaga suhtelemiseks selline, et "me nõuame, me ei tagane oma põhimõtetest külmutatud konfliktide asjus, aga me taastame strateegilise dialoogi, mis võtab muidugi aega".

Euroopa Liidu ja Moskva suhetes tekkis kriis 2014. aastal, kui Venemaa annekteeris Krimmi ja asus toetama Ida-Ukaina separatistide võitlust. Nii EL kui USA on kehtestanud Venemaale arvukalt sanktsioone.

Venemaaga kaubandussuhetes Prantsuse firmad püüavad mõjutada Macroni suhteid parandama ja majandussanktsioone leevendama.

Macron ütles hiljuti Poolas käies, et "on suur viga distantseerida end sellest Euroopa osast, mille suhtes me end mugavalt ei tunne".

Laupäeval leidis ta, et viimaste aastate tulemuseks on "täiesti ebaefektiivne süsteem". "See tähendab sanktsioone, mis ei ole Venemaal midagi muutnud - ma ei tee ettepanekut need kõik tühistada, ma lihtsalt nendin seda."

"Me peame pikemas plaanis Venemaaga taas suhtlema hakkama, aga rõhutama ka tema vastutust oma rollis ÜRO Julgeolekunõukogu alalise liikmena. Ta ei saa olla kogu aeg liige, kes blokeerib kõiki nõukogu samme."

Macron tõdes, et ilmselt jätkab Venemaa ka edaspidi destabiliseerivat rolli asjades nagu teiste riikide valimiskamaaniad.

"Ma ei usu imedesse, ma usun poliitikasse, fakti, et inimtahe võib asju muuta, kui me anname endale selleks vahendid," rõhutas Macron.