Putin ja Zelenski istusid Elysee palees laua äärde Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni ja Saksamaa kantsleri Angela Merkeliga, vahendas Reuters. 

Enne nelja riigipea kogunemist ühe laua äärde toimus Elysee palees rida kahepoolseid kohtumisi.

Ruumi sisenedes hoidusid Putin ja Zelenski pikemast silmsidemest ning ei naeratanud teineteisele. Samuti ei kätlenud nad kaamerate ees.

Järgnes Zelenski ja Putini kahepoolne kohtumine

Pärast neliku kõnelusi algas Zelenski ja Putini esimene kahepoolne kohtumine.

Protokolli kohaselt peaks Zelenski ja Putini neljasilmakohtumine kestma 45 minutit, kuid Vene presidendi abi Juri Ušakov ütles, et mingeid ajalisi piiranguid ei ole.

Ta lisas, et keskne teema on Minski kokkulepete elluviimine.

Ušakov ei öelnud, kas kaks liidrit arutavad ka gaasiküsimust.

Putin jäi kahepoolse kohtumisega rahule

Venemaa president Vladimir Putin ütles esmaspäeva õhtul Pariisis pärast kahepoolseid kõnelusi oma Ukraina ametivenna Volodõmõr Zelenskiga, et jäi kohtumise tulemustega rahule.

"See (kohtumine) oli hea, ma olen rahul," ütles Putin vastuseks ajakirjanike küsimusele, kuidas läks kohtumine Zelenskiga ja kas ta jäi rahule või mitte.

Putini ja Zelenski esimene kohtumine kestis umbes tunni.

Putini ja Zelenski kõnelustele järgneb taas nelja liidri kohtumine ja seejärel ühine pressikonverents.

Ukraina siseminister: kõik läheb Pariisis hästi

Ukraina siseminister Arsen Avakov ütles esmaspäeva õhtul Pariisis, et Normandia neliku formaadis peetavad kõnelused kulgevad positiivselt.

"Töine õhkkond, kõik on hästi. President (Volodõmõr) Zelenski on täitsamees, hoiab oma positsiooni väga karmilt ja õigesti, pole mingit jama. Praegu käib veel vestlus, seni läheb kõik riigi positsioonilt väga hästi," seletas ta.

"Välisilm" vaatas tagasi, milliste lootuste ja hirmudega Ukraina president Volodõmir Zelenski Normandia kõnelustele vastu läks:

Naftogaz: Ukraina ja Venemaa jätkavad gaasikõnelusi

Ukraina ja Venemaa ei jõudnud Pariisis gaasiküsimustes kokkuleppele ja läbirääkimisi jätkatakse, ütles Ukraina riikliku gaasifirma Naftogaz direktor Juri Vitrenko esmaspäeval.

"Me leppisime kokku läbirääkimiste jätkamises," ütles Vitrenko ajakirjanikele.

Gaasiküsimus oli Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja Vene riigipea Vladimir Putini esmaspäevase Pariisi kohtumise üks teemadest. Kohtumisest võtsid osa ka mõlema riigi energiaministeeriumi ning Vene gaasihiiu Gazprom ja Ukraina Naftogazi esindajad.

Tippkohtumist peetakse Zelenski senise ametiaja kõige raskemaks väljakutseks, sest ühelt poolt on tal vastas kogenud ja jõupositsiooni omav Putin ning samal ajal on ta kodumaal silmitsi juba kahanema hakanud toetusega, mida tiivustavad rahvuslaste ja veteranide süüdistused liigsetes järeleandmistes Kremlile, kirjutavad Unian, BBC, Yle ja Lenta.

Samuti on aastaid kestnud konflikti puhul tegu küsimusega, mis on muutumas üha väsitavamaks Ukraina liitlastele Läänes. Kui Ukraina on osutunud teravaks võtmeküsimuseks USA sisepoliitikas ja president Donald Trumpi tagandamisementluses, siis Euroopa Liidul, sealhulgas Saksamaa liidukantsleril Angela Merkelil ja Prantsusmaa presidendil Emmanuel Macronil on üha rohkem probleeme, millega tegelemist peavad sealsed riigijuhid üha rohkem Ukraina küsimusest olulisemaks.

Nn Minski lepete reaalset rakendamist on arutatud ka varasematel Normandia tippkohtumistel, kus Ukrainat esindas eelmine president Petro Porošenko. Tookord mingeid reaalseid tulemusi ei saavutatud, suures osas seetõttu, kuidas Kremli välispoliitika lepetes sisalduvaid tingimusi tõlgendas. Ning üksikuid päevi arvestamata kestab igapäevane tulistamine Donbassi rindejoonel endiselt edasi.

Kiievi teatel tulistasid Kremli-meelsed võitlejad möödunud ööpäeva jooksul Ukraina valitsusväelaste pihta seitsmel juhul, kusjuuures kasutati nii granaadiheitjaid, suure kaliibiriga kuulipildujaid ja käsitulirelvi.

Samas on mingeid edasiminekuid Zelenski ametiajal siiski toimunud. Näiteks toimus septembris Venemaa ja Ukraina vahel ulatuslik vangidevahetus, mille raames pääsesid vabadusse ka Kertši väina intsidendi ajal vangi võetud Ukraina meremehed ning pikalt Vene vanglas kannatanud filmirezissöör Oleg Sentsov.

Samuti on rindejoonel kolmes piirkonnas - Zolotes, Stanõtsja Luganskas ja Petrivskes - toimunud vägede tagasitõmbamine, mida Zelenski kriitikud on samal nimetanud lausa kapituleerumise alguseks ning millega seoses on toimunud Kiievis suured meeleavaldused.

Zelenski kriitikuid ärritab Minski lepete jõustamiseks välja pakutud nn Steinmeieri plaan, mis näeb ette, et Kremli-meelsete võitlejate kontrolli all olevates piirkondades korraldatakse sõltumatute vaatlejate silme all valimised ning et nendele piirkondadele antakse eristaatus ja autonoomia Ukraina põhiseaduse alusel. protestijate arvates teeks Kiiev sellele teele minnes suuri järeleandmisi ise midagi vastu saamata. Samuti on oht, et Venemaa suudab nendel valimistel tagada oma konddidaatide võidu, jätkab reaalset sõjalist kohaolekut ning keeldub tegelikult kontrolli riigipiiri üle Ukraina võimudele loovutamast.

Samuti on mitmed analüütikud avaldanud arvamust, et vahepealsed pingete leevendamist meenutavad sammud on vaid Venemaa-poolsed taktikalised käigud.

Zelenski ise on teatanud, et protsessi järgmisteks sammudeks peaksid olema vangidevahetustega jätkamine ning reaalse relvarahu kehtestamine Donbassis.

Välisminister Vadõm Pristaiko sõnul on Kiievi nõudmiseks, et hakkaks kehtima täielik ja püsiv relvarahu; et Kiievi saaks tagasi kontrolli oma välispiiri üle ka Donbassi ja Venemaad eraldaval piiril; et ebaseaduslikud relvarühmitused loovutaksid relvad ja need viidaks välja ning et kohalikud valimised piirkonnas toimuksid Ukraina valimiste alusel.

Välisminister lisas, et pole tähtis, kuidas nende eesmärkideni jõutakse - kas Normandia formaadis ja kahepoolsetel kõnelustel Venemaa presidendiga.

Esmaspäeval rõhutas välisminister Pristaiko, Ukraina lähtub kohtumisele minnes vangis olevate ukrainlaste ja okupeeritud territooriumil eelavate ukrainlaste huvidest ning et "punaseks jooneks", millest ei taganeta, on rahvusvaheliselt tunnustatud Ukraina riigipiir.

Ajalehega Kommersant rääkinud Vene diplomaatiline allikas märkis, et Moskva seisukohad saavad tippkohtumisel olema jõulised ning mingit taganemist Minski lepete tingimustest (nii nagu neid näeb Moskva) ei toimu. "Kui kokkulepetes on kirjas, et valimised peavad olema kohesed, siis ei saa neid keegi edasi lükata," kommenteeris allikas president Zelenski varasemat teadet, et enne riigipiiri kontrolli alla saamist mingeid valimisi Donbassi okupeeritud territooriumil ei korraldata.

2014. aastast kestnud Ida-Ukraina konfliktis on hukkunud üle 13 000 inimese.