Kuidas teie kohtumine läks? Kas te jõudsite kokkuleppele kliimaneutraalsuse eesmärgiks seadmises 2050. aastaks või ei?

Lühivastus on, et kahjuks ei jõudnud. Aga minu meelest see debatt, see dialoog oli parem kui see oli selle aasta kevadel.

Mulle tundub, et selline ühtne soov, et Euroopa Liit oleks eestkõneleja kliimaneutraalsuse osas aastaks 2050 maailmas, et pigem selline tunnetus on olemas. Täna oli siis veel üks riik, kes ütles, et ta ei ole veel valmis sellist otsust tegema. Puhttehniliselt selle juurde tullakse tagasi järgmise aasta juunikuus. Aga samas mul on küll tunnetus, et me oleme palju lähemal ühisele otsusele, see dialoog oli väga sisuline, aga näitas ka ma arvan tugevat ühtsust.

Kas see üks riik oli Poola ja mida tema ootab siis rohkem teistelt?

Jah, see üks riik oli Poola.

Kindlasti me stardime ju kõik väga erinevatest ajastutest, meie platvormid on väga erinevad. Poola ütles, et ta kasutab täna väga palju kivisütt, et teha siin see muutus teistele energiaallikatele, see nõuab väga palju investeeringuid.

Loomulikult on täna õhku visatud õiglase ülemineku fondi või mehhanismi üle tõsised vaidlused, et kuidas see peaks olema, mille arvelt see peaks tulema ja need vaidlused ei ole veel selged, sest need peavad olema koos järgmise eelarveperioodiga.

Kindlasti ka Eesti puhul me täna kasutame ju väga palju põlevkivi, ka meil on olnud okupatsiooniaeg üle 50 aasta, nii et eks see stardipositsioon erinevatel Euroopa riikidel on erinev.

Ma saan aru, et te arutasite seda õiglase ülemineku mehhanismi ja üleüldse seda rohepöörde rahastamist. Kuhu see arutelu liikus, kuivõrd rahule teie sellega võite jääda ja Eesti, et kuidas seda mõeldakse?

Kõigepealt iga riik võib erinevaid tehnoloogiaid kasutada, mida ta just soovib, seda ka mitu korda seal korrati.

Aga see, et kas nüüd on selgust rohkem selles õiglase ülemineku fondis või mehhanismis, siis vastus on see, et tegelikult ei ole.

Ei ole arusaadav, kuidas seda nähakse, mille arvelt see tuleb, kes üldse seda saab taotleda, kes ei saa, või saavad kõik seda taotleda, need vestlused peavad jääma järgmise aasta algusesse.

Ja ma arvan, et see on ka väga mõistlik, mida uus ülemkogu eesistuja Charles Michel tegi ettepaneku, et tema juhtimise all lähevad edasi eelarvemenetlused ja suure tõenäosusega eks me veebruaris siis kohtume ülemkogu raames ja enne on siis kahepoolsed kohtumised.

EELARVEST

Kuhu suunas eelarveläbirääkimised liikusid, teatud määral te ju arutasite seda ka?

Põhimõtteliselt liikusidki ainult selles suunas, et kuidas see formaat edasi on ja selge on see, et öeldi, et Soome ettepanekule on väga tugev vastasseis enamusel Euroopa Liidu liikmesriikidel, kes ütlevad, et see ettepanek ei sobi ja nüüd ongi ülemkogu presidendi käes see juhtimisküsimus, et kuidas ta seda lahendab.

Aga enamus soovis siis suuremat eelarvet või väiksemat, mis sõnum anti Charles Michelile, mis suunas ta liikuma peab?

Sellist püstitõusmist ei olnud, et kui mitu riiki soovib ühe protsendi, kui mitu riiki soovib 1,11 protsenti ja kui mitu riiki soovib 1,16 protsenti. Ma arvan, et on täna ka neid netomaksjaid, kes on tegelikult reaalselt valmis rohkem panustama, aga jah sellist gallupit seekord ei toimunud.

Teil oli mingil määral ka Venemaast juttu. Venemaa sanktsioone pikendati ja rääkisite ka sellest Normandia kohtumisest, mis toon sellel vestlusel oli, kas võib juhtuda, et suvel Venemaa sanktsioonid võivad üldse lõppeda?

Normandia formaadis andis ülevaate nagu ikka Saksamaa kantsler Angela Merkel ja Prantsusmaa president Emmanuel Macron. Mõlemad olid täna grammikese positiivsemad ja grammikese positiivsemad just selles osas, et tippkohtumine toimus ja tippkohtumine oli aastaid-aastaid tagasi. Positiivsed ka selles osas, et on lubadus, et see dialoog jätkub nelja kuu pärast, on mõningad väikesed konkreetsed kokkulepped Normandia formaadi osas.

Täna on väga selgelt see pall Vene Föderatsiooni väravas, kas nad on nüüd nõus tegema oma samme küsimuste lahendamisel või mitte. See, kuhu me võime jõuda 2020. aasta juunis, seda täna prognoosida on väga keeruline. Tänases situatsioonis ma ei näe küll, et on võimalus liikuda edasi sanktsioonide tühistamise osas, aga ma arvan see, et nad suudavad hoida dialoogi, et see on kindlasti hea märk.

 TAUST

Euroopa Liidu 27 riiki nõustuvad kliimaneutraalsuse eesmärgi seadmisega 2050. aastaks. Üksmeelse otsuseni valitsusjuhid ülemkogul aga ei jõudnud, kõrvale jäi Poola, kes ootab selgemaid rahastamise lubadusi.

Kui ülemkogu eel ei olnud oma jah sõna kliimaneutraalsuse lubadusele andnud Poola, Ungari ja Tšehhi, siis Ungari ja Tšehhi liitusid südaööks riikide enamusega. Tšehhi soovil kirjutati ülemkogu järeldustesse otsesõnu sisse tuumaenergia aktsepteerimine. Poola peaminister Mateusz Morawiecki rääkis kohtumisele tulles aga eelkõige rohepöörde kiirest tempost ja selle kõrgest hinnast Poolale.

Euroopa Komisjoni juht Ursula von der Leyen ja teised riigijuhid ei suutnud Poola peaministrit oma praeguste rahastamislubadustega veenda.

Uue eelarveperioodi läbirääkimised jätkuvad eesistuja Charles Micheli juhtimisel, ühtlasi kinnitasid valitsusjuhid Venemaa sanktsioonidega jätkamise.