"Hetkel oleme plussis, raha on. Ütleme, et vana rasv on all. Aga loodame ikkagi inimeste liikmemaksude ja annetuste peale," ütles Vabaerakonna esimees Heiki Lill esmaspäeval ERR-ile.

Kommenteerides erakondade rahastamise järelevalve komisjoni (ERJK) andmeid, mille kohaselt sai Vabaerakond eelmise aasta neljandas kvartalis ainult 39 eurot annetusi, tõdes Lill, et erakond pole ka avalikkuses silma paistnud. "Mis mul kommenteerida, kutsuks üles inimesi annetama meile," ütles Lill. "Ega me ei ole ka väga palju pildil olnud - mis silma alt ära, see on kahjuks ka meelest ära," tõdes Lill. Tema sõnul oleks Vabaerakonnal vaja rohkem meediakajastust enda tegevusest ja siis võiks tulla ka rohkem annetusi.

Küsimusele, kas on kaalutud ka seda, et lõpetada Vabaerakonna tegevus, millel on ainult 22 liiget rohkem kui erakondade liikmeskonna nõutav 500-line alampiir, vastas Lill, et see päevakorras ei ole. "Kinni teda küll panema ei hakka, küll võib-olla ees mingisugused transformatsioonid. Me elame muutuvas maailmas. Kindlasti ma usun, et mingisugused muutused tulevad. Ilma selleta ei saa. Aga otse niimoodi, et üks päev koguneme ja ütleme, et nüüd on kõik, lähme laiali - ma ei näe, et seda peaks tegema," märkis Lill.

"Kui nüüd üleüldse mingeid muutusi mõelda, siis on ju tegelikult kolm varianti: paneme poe kinni, teine variant, et ühineme kellegi teisega ja kolmas variant, et keegi kolmas ühineb meiega. Tegelikult on ka neljas variant, et kaks või kolm erakonda liituvad. Hetkel mina välistaks nendest ainult selle, et paneme poe kinni," rääkis Vabaerakonna esimees. Lille sõnul on nad koostöövariante arutanud erinevate väikeste erakondadega ning tõenäeolisem oleks lähenemine teiste rohelise ilmavaatega erakondadega ehk siis Eestimaa Roheliste ja Elurikkuse Erakonnaga. "Sealt võib midagi tulla. Teistega ma nagu väga ei näeks seda koostöö tegemist hetkel," tõdes ta.

Viitele, et Vabaerakond on end varasemalt positsioneerinud paremerakonnana, rohelist ideoloogiat peetakse aga vasakpoolseks, vastas Lill, et tema erakond ongi parempoolne ja samas ka "kergelt roheline". "Jah mõned tõesti arvavad niimoodi, aga ega kõik rohelised ei pea olema vasakpoolsed. Me kõik tahame ka homme elada ja hingata hoolimata maailmavaatest ja kui on võimalik tegutseda säästlikult, siis seda tuleb ka teha. Mina näiteks olen väga selle poolt, et meil kasutatakse rohkem taastuvenergiat, ma ei näe põhjust, miks meil ei võiks olla meri täis tuuleparke," rääkis ta. Lill viitas ka sellele, et Vabaerakond avaldas 2018. aastal, kui oli päevakorras võimalus Tartu lähistele tselluloositehas ehitada, metsarahu manifesti. "Me oleme alati olnud jätkusuutliku metsamajandamise poolt, see ei ole kellelegi mingisugune üllatus. Ma ei näe põhjust, miks peaks keskkonnale selja pöörama," ütles ta.

Küsimusele, kas Vabaerakond pooldab ka tuumaenergia kasutamist, vastas Lill, et tema isiklikult pooldaks tuumaenergeetikat.

Kommeteerides praegust poliitilist olukorda, leidis Lill, et see on "natuke liiga jaburaks" muutunud. "Näiteks EKRE-ga olid meil ju algusaastatel mõtted ja ideed samasugused, aga nüüd on kuidagi nii, nemad on sellest väga palju kaugemale läinud ja inimesed on selles pettunud," tõdes ta. Kas Vabaerakond oleks valmis minema EKRE-ga ühte koalitsiooni, vastas Lill: "Mitte kunagi ei tohi öelda, et ei lähe. Küll aga niisugust tsirkust nagu praegu tehakse - sihukest Vabaerakond ei kannataks. Et siis oleks üks kahest, kas üks või teine pool oleks koalitsioonist välja läinud." Samas on EKRE tegutsemine koalitsioonis andnud inimestele võimaluse sellest erakonnast rohkem teada saada, tõdes Lill. "Aga minu jaoks on see ikka väga absurdseks läinud. Samas ma ütlen - püsigu valitsuses, mida kauem nad seal on, seda rohkem nad suudavad rahvale näidata, mida nad suudavad," rääkis Lill.

Laupäeval peaks Vabaerakond avalikkusele esitlema oma Valget raamatut, mis tutvustab erakonna poliitilisi seisukohti, märkis Lill.

Vabaerakonna 2019. majandusaasta tulem oli miinus 429 814 eurot, aasta varem oli see - 59 233. Samas 2017. aastal oli majandusaasta 45 078 euroga plussis, aasta varem oli pluss 236 599, 2015. aastal 202 162 ning 2014. aastal 22 6769 eurot.

Vabaerakond kogus eelmisel aastal 2053 eurot liikmemakse, 11 833 eurot annetustest ning sai esimeses kvartalis, riigikogusse kuulunud erakonnana 118 281 eurot toetust ehk kokku 132 167.

Lille sõnul on Vabaerakonna praegused igakuised kulud alla tuhande euro, see hõlmab dokumentide ja kodulehe korrashoidmist ning erakonna palgal on üks inimene.