"Praegu käib diskussioon vaba interneti säilimise üle ja väga paljud algatused, mis autoritaarsete riikide poolt tehakse, on seotud internetivabaduse piiramisega. See on lihtsalt üks taoline algatus, mis võiks vaba interneti levikut ja väljendusvabadust internetis piirata," ütles välisministeeriumi küberjulgeoleku erivolitustega diplomaatiline esindaja Heli Tiirmaa-Klaar laupäeval ERR-ile.

Tiirmaa-Klaar selgitas, et resolutsioon võeti vastu ÜRO kolmandas komitees, mis tegeleb inimõiguste, sotsiaalküsimuste ja kuritegevuse vastase võitlusega. "Resolutsioon kutsub üles tõhustama rahvusvahelist koostööd küberkuritegevuse vastu võitlemise. Ja samuti paneb ette, et ÜRO võiks hakata välja töötama uut suuremat globaalset instrumenti küberkuritegevuse tõkestamiseks," ütles ta. "Samal ajal on meil tegelikult juba olemas üks selline globaalne instrument, mida nimetatakse Budapesti konventsiooniks ja sellega on liitunud enamus Euroopa Liidu liikmesriike, USA, Jaapan ja paljud teised riigid väljaspool Euroopat. See juba moodustabki globaalse raamistiku küberkuritegevusevastases võitluses," tõdes Tiirmaa-Klaar.

Tema sõnul on Venemaa ettepanek kolmandas komitees olnud lääneriikide jaoks vastuoluline, kuna kardetakse, et uus konventsioon võiks tulla lahjem küsimustes, mis puudutavad inimõiguste ja internetivabaduse kaitset. "Ja ilmselt see oli ka Venemaa ja teiste tema toetajate riikide peamine huvi selle resolutsiooni väljapakkumisel ja ka sellele pooldajaskonna leidmisel," lisas välisministeeriumi eriesindaja.

"Eesti huvi on toetada Budapesti konventsiooni, mis on juba olemas, kuna selle läbi on väga palju ära tehtud rahvusvahelise koostöö tõhustamiseks ja antud ka arenguabi väga paljudele kolmandatele riikidele väljaspool Euroopat," rääkis ta.

2001. aastal jõustunud Budapesti resolutsiooni rakendamist pooldavad USA, Euroopa Liidu riigid ja teised demokraatlikud riigid, kuna nende hinnangul sisaldab see kõiki olulisi elemente küberkuritegevusega võitlemiseks, väärtustades samal ajal ka inimõigusi. Konventsiooniga on liitunud üle 60 riigi ning liitujate arv kasvab.

Tiirmaa-Klaar rõhutas, et hääletustulemusi vaadates, kus 79 riiki hääletas resolutsiooni poolt, 60 oli vastu ja 33 jäid erapooletuks, siis see näitab, et Venemaa algatusel ei ole 193-liikmelises ÜRO-s enamuse toetust.

Küsimusele, kuidas võiks resolutsioon mõjutada jaanuarist ÜRO Julgeolekunõukogu mittealalise liikme kohal tööd alustava Eesti tegevust, mis on lubanud võtta kübervaldkonna üheks oma teemaks, leidis diplomaat, et otseselt ei mõjuta. "Ta muidugi annab uut värvingut tänu sellele, et meie Julgeolekunõukogu-plaanid on pigem seotud nende teemadega, mida käsitletakse ÜRO esimeses komitee ehk selles komitees, mis tegeleb relvastuskontrolli ja riikide käitumisega. Eks see haakub loomulikult kogu üldise küberdebatiga ÜRO-s. Samas see konkreetne kolmanda komitee resolutsioon kindlasti meie tegevust pikas plaanis ei takista Julgeolekunõukogus," leidis Tiirmaa-Klaar.

Ka välisminister Urmas Reinsalu kinnitas ERR-ile pressiesindaja vahendusel, et Eesti hääletas Venemaa ettepaneku vastu koos USA, EL ja teiste demokraatlike riikidega. "Toetame koos Ameerika Ühendriikidega Budapesti konventsiooni, mis on juba kujunenud globaalseks raamistikuks küberkuritegevuse vastu võitlemisel," sõnas ta.

Reinalu tõdes, et uut võimalikku ÜRO küberkuritegevuse konventsiooni nähakse kui paralleelset tegevust. "Samuti võib see uus konventsioon tulla "lahjem" nendes küsimustes, mis inimõigusi puudutavad," lisas ta.

Resolutsioonile vastu hääletanud riigid ja inimõigusrühmitused kardavad, et selle algatusega võidakse legitimeerida väljendusvabaduse piiramist, sest paljudes riikides defineeritakse kriitikat valitsuse aadressil kriminaalsena. USA suursaadiku asetäitja Cherith Norman Chalet ütles Peaassambleele, et resolutsioon õõnestab rahvusvahelist koostööd võitluses küberkuritegevuse vastu ajal, mil on hädavajalik tõhusam koordineerimine. Chalet ja Euroopa Liidu nimel kõnelnud Soome esindaja rõhutasid, et ÜRO olemasolev valitsustevaheline küberkuritegevuse vastane ekspertrühm juba tegeleb küsimusega, kas uut lepet on vaja.

USA väidab, et maailm peaks selle asemel laiendama oma ainsat olemasolevat küberkuritegevuse vastast lepet, 2001. aasta Budapesti konventsiooni, mis näeb ette rahvusvahelist koostööd autoriõiguste rikkumise, kelmuste ja lapspornograafia tõkestamisel.

Venemaa on Budapesti konventsiooni vastu, öeldes, et see annab uurijatele juurdepääsu andmetele üle piiride, mis aga rikub riiklikku suveräänsust.