Kui Eesti valitakse julgeolekunõukogu liikmeks, kavatseb Eesti esindus ÜRO juures tegutseda peamiselt neljas suunas, millest kõige tähtsam on rahvusvahelise õiguse edendamine rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamisel, ütles välisministeeriumi poliitikaküsimuste asekantsler Paul Teesalu. Selle raames soovib Eesti arendada küberjulgeolekut ning tugevdada rahvusvahelist kriminaalkohut.

"Reeglitepõhise rahvusvahelise korra toetamine on igal juhul Eest kui väikeriigi huvides," ütles Teesalu.

Lisaks kavatseb Eesti oma tähelepanu pöörats konfliktiennetusele, mis hõlmab ka konfliktide algpõhjustega tegelemist, nende leevendamist. Samuti soovib Eesti tegeleda inimväärikuse kaitsega ja eelkõige haavatavate, nõrgemas positsioonis olevate inimgruppide kaitsega.

Kolmandana tõi Teesalu esile kliimaküsimused, sealhulgas puhta vee ja laiemalt keskkonnateemad. "See valdkond on osaliselt seotud ka meie teise prioriteedi ehk konfliktiennetusega," märkis asekantsler.

Neljandana tõi Teesalu esile ÜRO Julgeolekunõukogu töömeetodite reformimise. Julgeolekunõukogu töö reformimine on tõusnud teravamalt päevakorda pärast kommunismileeri lagunemist ja külma sõja lõppu, kui aina enam hakkas päevakorda tõusma konfliktide ennetamine ning laiemalt julgeolekut mõjutavate teemadega tegelemine. Samuti on riikide hulgas kasvanud soov Julgeolekunõukogu töö avatumaks muuta, et olla selle tehtud otsustest ja nende tagamaadest paremini informeeritud.

Reedel toimub New Yorgis ÜRO Peaassambleel salajane hääletus, mille alusel valitakse aastateks 2020-2021 ÜRO Julgeolekunõukogusse viis mitte-alalist liiget. Eesti kandideerib Ida-Euroopa grupis koos Rumeeniaga.

ÜRO Julgeolekunõukogu ülesanne on seista maailmas rahu ja julgeoleku eest. Julgeolekunõukokku kuuluvad viisteist liiget, kellest viis on alalised ja kümme valitud liikmed.