"AK" tegi aastavahetuse eel Eestile ringi peale
"Aktuaalne kaamera" tegi vana-aastaõhtul Eestile ringi peale ning uuris, millega aasta neis paigus meelde jääb ja kuidas uut aastat vastu võetakse.
Tartust jääb meelde abilinnapeade ametist kangutamine
Tartlased said lõppeval aastal kinnituse, et Tartust saab 2024. aastal Euroopa kultuuripealinn, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Linn võib uhkust võib tunda ka ringlevate rataste ja topside üle, millest esimene päädis ka Tartu aasta teo tiitliga.
Tartu sündmustest jääb meelde jääb ka rahvusülikool 100, mitmed meeleavaldused ja ka Keskerakonna abilinnapeade kangutamine, mis päädis sellega, et 1. jaanuarist Tartul rahanduse valdkonnas abilinnapead ei ole.
Virumaa oli kodanikuaktiivsuse tõusu aasta
Virumaal võib lõppevat aastat nimetada kodanikuaktiivsuse tõusu aastaks, sest tuhanded virulased näitasid tänavu oma tegevusega, et neil ei ole ükskõik, mis kodukohas toimub.
Kevadel koguti üle 600 allkirja kohalike võimude silmis ebasoosingusse sattunud ja ootamatult vallandatud Jõhvi keskraamatukogu direktori Ingrid Spitzi toetuseks.
Aasta lõpus põhjustas inimeste pahameele Kiviõli 1. keskkooli direktori Heidi Uustalu vallandamine.
Lisaks kaitsti sel aastal Virumaal ka eestikeelset kooliharidust, protestiti Ahtme põlevkiviõlitehase ja Aserist maailma usukeskust teha sooviva ususekti vastu.
Läänlastel täitus ammune unistus raudteelõigust
Lõppeval aastal tegi läänlaste ammune unistus esimese, väikese sammu täitumise suunas, kui valmis sai Riisiperest Turbani viiv kuuekilomeetrine raudteelõik.
Haapsalu raudtee taastamine on saanud viimase paarikümne aasta jooksul lausa Läänemaa kaubamärgiks. Kaua tundus mõte sellest projektist utoopilisena. Nüüd on peades aga küsimus, kas see saab äkki siiski teoks.
Riisipere-Turba lõik on valmis ja järgmise aasta riigieelarvest tulemas kaks miljonit, et projekteerida ülejäänud osa ehk Turbast Rohuküla sadamani viiv raudtee. Samas pole selge, kas ja millal seda juppi päriselt ehitama hakatakse.
Poliitikutele on raudtee magus valimislubadus - mida kauem raudtee rajamiseks läheb, seda pikemalt saab selle präänikuga läänlaste hääli püüda.
Nii lähebki Läänemaa 2020. aastale vastu lootusrikalt, kuid samas teadmatuses, kas ja millal saab rongiga Haapsallu või koguni Rohukülla, et astuda siis peroonilt otse Hiiumaa praamile.
Saaremaal sündis rekordarv lapsi
2019. aastal sündis Saare maakonda rekordarv lapsi - 366 uut ilmakodanikku on registreeritud Saare maakonna kodanikuks. Ühelgi varasemal aastal sellel sajandil pole nii palju lapsi Saare maakonda sündinud.
Tõsi, varasematel sajanditel on need numbrid olnud hoopis teised ja suuremad.
Positiivse iibeni jõudmiseni on aga veel ruumi.
Lätis jätkub poliitiline kemplus ka uuel aastal
Aastavahetuse eel Lätis Valkas viibinud ERR-i korrespondent Ragnar Kond rääkis, et Lätil jääb selja taha hulka reforme ja poliitilisi kemplusi täis aasta. Sama jätkub uuelgi aastal.
"Palju reforme on valitsus püüdnud sel aastal kiiresti vastu võtta. On veel segane, mis saab Riia linnaduumast - kas see saadetakse laiali, kas tulevad erakorralised valimised või mitte. See kõik peaks uuel aastal selguma. Nii et niisugune poliitiline kemplus jätkub ikka edasi," rääkis Kond.
"Nii poliitiliselt ja ka kultuuriliselt tuleb Läti uus aasta sisukas ja huvitav," lisas ta.
Aasta esimene päev on aga Läti jaoks erakordne, sest tuntud dirigent Andris Nelsons juhatab 1. jaanuaril Viini filharmoonikuid. "See on au kogu Läti kultuurile. Varem pole sellist asja olnud," ütles Kond.
Toimetaja: Merili Nael