Riigieelarve läbib esimese revisjoni kevadel ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Eesti vapp ühendministeeriumi hoonel.
Eesti vapp ühendministeeriumi hoonel. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Valitsus otsustas 19. detsembri kabinetinõupidamisel, et mullu kevadel välja käidud ideega riigieelarvele revisjon teha, tuleb edasi liikuda. Revisjoni eesmärk on leida riigieelarvest üles automaatsed, ent valitsuse hinnangul tarbetud kulud, mille arvelt saaks eelarveraha mujale suunata.

Revisjoni eesmärk on muuta maksumaksja raha kasutamine võimalikult tõhusaks ja vabastada riigieelarves vahendeid uute, valitsuse jaoks oluliste eesmärkide saavutamiseks. Valitsuse hinnangul aitab riigieelarve revisjon heita valgust riigi teenuste ja tegevuste asjakohasusele, mis aitab neil teha paremini põhjendatud valikuid, milliseid teenuseid ja mis mahus peaks riik pakkuma. 

Rahandusministeerium esitab valitsusele analüüsi koos ettepanekutega riigieelarve planeerimise ja kasutamise kohta riigi eelarvestrateegia 2021–2024 arutelul, mille tulemusena saab valitsus teha ka riigieelarve revisjoni puudutavad otsused.

Kava kohaselt saab riigieelarve revisjonist iga-aastane riigi eelarvestrateegia koostamise osa, selgitas rahandusministeerium.

"Eelarve revisjon on osa riigireformist. Eesmärk on tõhus riik, mis pakub teenuseid mõistlikult ning suunab tähelepanu ja vahendeid sinna, kus sellest on puudus. Ümberkorraldustega soovime saavutada samade vahenditega paremaid tulemusi või samu tulemusi vähemate vahenditega," selgitas rahandusministeeriumi kommunikatsioonispetsialist Ott Heinapuu ERR-ile.

Arendada, parandada, tõhustada

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium koostöös rahandusministeeriumiga sai samal kabinetinõupidamisel valitsuselt ülesande koostada märtsiks kava, kuidas saaks avaliku sektori tööd e-riigi lahenduste abil tõhusamaks muuta koos ettepanekutega, mis parandaks eelarvepositsiooni järgnevatel aastatel. 

Lisaks andis valitsus riigi tugiteenuste keskusele (RTK) ja rahandusministeeriumile ülesande koostada riigi tugiteenuste konsolideerimise tõhustamiskavad vastavalt lähteülesannetele ja esitada valitsusele ettepanekud arvestusteenuse konsolideerimise kohta tänavu jaanuariks, toetuste rakendusteenuse konsolideerimise kohta tänavu maiks ning dokumendihalduse ja arhiveerimise teenuse konsolideerimise kohta järgmise aasta märtsiks.

Järgmise aasta kevadeks peaks majanduskoostöö ja arengu organisatsiooni (OECD) toetusel valmima veel kaks tõhustamiskava: esimesega neist on kavas tõhustada avaliku sektori investeeringute investeeringute juhtimist ja teisega muuseumide rahastamist riigieelarvest.

Tänavune riigieelarve on esimest korda täies mahus tegevuspõhine ehk koosneb valdkondlikest programmidest lisaks kuludena kirjeldatud eelarvele. Valitsus seab programmidele tulemuseesmärgid, mille saavutamiseks osutavad riigiasutused kokku lepitud kvaliteedi, mahu ja hinnaga teenuseid.

"Eelarve iga euro on seotud teenusega ja igal eurol on eesmärk. Tegevuspõhise eelarve ettevalmistamisel tehtud suure eeltöö tulemusena on valitsusel varasemast parem ülevaade riigi pakutavate teenuste maksumusest. Tehtud eeltöö aitab ka riigieelarve revisjoni läbi viia, tegevuspõhise eelarve andmete põhjal on valitsusel kergem otsuseid langetada," selgitas Heinapuu.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: