Alustuseks küsis saatejuht Andres Kuusk Rataselt Eesti eesmärkide kohta ÜRO Julgeolekunõukogus. "Kui me võtame oma julgeolekunõukogu eesmärgid, siis üks eesmärk on rahvusvahelisel õigusel põhinev maailmakord," ütles Ratas.

Iraani kõrge kindrali tapmise kohta USA poolt ütles Ratas, et siin usaldab valitsus oma kõige strateegilisema, lähedasema liitlase informatsiooni, kelleks on Ameerika Ühendriigid. "Kui me võtame need sündmused, mis on eelmise aasta lõpus juhtunud, kus on pommitatud just USA sõjaväebaasi Iraagis, kus on saanud löögi USA saatkond, siis need on väga konkreetsed juhtumid ja ma kindlasti usaldan meie liitlase hinnangut selles, et siin oli vaja võtta kasutusele enesekaitsemeetmed," sõnas peaminister.

"Loomulikult Eesti huvi ja soov on see, et antud juhul relvad vaikiksid ja need küsimused saaks lahendatud just diplomaatilisel teel. Selle nimel me kindlasti töötame julgeolekunõukogus," lausus Ratas.

Kuigi NATO on peatanud oma treeningmissiooni Bagdadis, ei ole Ratase sõnul veel teada, mis saab sealsetest Eesti kaitseväelastest. "Need arutalud on Eestis ja NATO-s ees," ütles Ratas.

Rääkides Eesti kompetentsist ÜRO julgeolekunõukogu keerulistes teemades sõna võtta, ütles Ratas, et Eestil on see olemas, ent näiteks Süüria, Lõuna-Sudaani ja Somaaliat puudutavates küsimustes võib küsida, kui suur see kompetents on.

"Ei ole mingi saladus ka see, et järgneval 24 kuul saab Eesti seal päris tugevasti kogemusi ja loomulkult vajab see väga palju diplomaatilisi oskusi," lausus Ratas.
"Ma arvan, et Eesti on oma positsiooni iga aastaga rahvusvahelises suhtluses tõstnud ja kompetentsi on meile tulnud juurde," ütles Ratas.

Putini Tartusse kutsumisest: dialoog on oluline

Küsimusele, mida arvab ta sellest, et Kersti Kaljulaid on kutsunud Tartusse Venemaa presidendi Vladimir Putini, vastas Ratas, et peab oluliseks teineteisega rääkimist.

"Ma igal juhul toetan seda, et me ei istuks naabriga toa nurkades, vaid me püüaksime hoida dialoogi. Loomulikult me hoiame seda dialoogi nende väärtuste pinnalt, mis on Eestile olulised ja mis on meie liitlastele olulised," rääkis Ratas.

Venemaa riigiduuma väliskomitee esimees Leonid Slutski ütles detsembri keskel, et nähtavas tulevikus, on sel Eesti-Vene piirileppel šanss saada ratifitseeritud.

"Ma ei võta seda väga tõsiselt, sest aastad on näidanud, et tegelikult ei ole olnud Venemaa riigiduumal seda huvi. Pigem on sellest loobutud," kommenteeris Ratas.
Piirilepet Eesti ja Venemaa vahel peab Ratas aga vajalikuks. "Konkreetsus, selgus on parem, seda on vaja. Aga ma ei usu, et lähiaastatel see saaks olema väga tõenäoline," sõnas Ratas.

Praeguses Eesti valitsuses Ratase sõnul piirileppe ratifitseerimise küsimuses ühtset seisukohta ei ole. Ratas rõhutas, et piirileppest rääkides ei tohi unustada ka Tartu rahulepingu põhimõtteid.

"Tänu Greta Thunbergile on kliimateema saanud rohkem kõlapinda"

Saatejuht Andres Kuusk viis jutu kliima teemadele ja osundas, et Tallinnas on aastavahetuse paiku kaheksa kraadi sooja, suur osa Austraaliast põleb, aga samas on ka Eestis neid inimesi, kes ütlevad, et inimesel ei ole sellega midagi pistmist, tegemist on ühe kliimahüsteeriaga ja see läheb meile kohutavalt kalliks maksma.

"See läheb maksma, need investeeringud on väga suured. Aga kindlasti sellel inimtegevusega on väga palju pistmist. Me ei saa kuidagi öelda, et me saavutame kliimaeesmärke ilma oma mugavustsoonist välja tulemata, ilma rohkem investeerimata. Aga tuleviku mõttes mina usun, et see on kasulik ja õige nii majandusele, innovatsioonile ja kogu meie ökosüsteemile," kommenteeris Ratas.

Ratas rõhutas, et kliimaeesmärkide saavutamisel on tähtis leida tasakaal, sest Ida-Virumaal on sellega seotud tuhanded töökohad. Ratas pakkus, et alternatiiv põlevkivile võiks olla tuuleenergia, mille poole püüdlemise teeb keeruliseks "mitte minu tagahoovis" suhtumine.

Rootsi noort kliimaaktivisti Greta Thunbergi peab Ratas sümpaatseks. "Ta on tõstatanud selle kliimaküsimuse läbi oma tegevuse ja sõnavõttude väga tugevasti lauale ja väga aktuaalseks. Sellest on rääkinud teadlased kaua, aga sellist kõlapinda mingitel põhjustel ei ole saavutatud, nagu on saavutanud üks noor neiu. Ja ma arvan, et see on hea, et sellest ei räägi mitte ainult Euroopa, vaid räägib ÜRO," lausus Ratas.

Ratas pidas probleemiks, et paraku ei tule mõned suured riigid tihti kliimaeesmärkidega kaasa.

Samas õigustas Ratas üle 100 miljoni euro investeerimist põlevkiviõli eelrafineerimistehasesse. "Me peame vaatama, mis see annab meie majandusele, ekspordile ja töökohtadele. Siin on Eesti Energia välja arvutanud, et järgnevad 10-15 aastat on põlevkiviõli maailmaturul nõutud kaup," sõnas Ratas. Tuumajaama rajamise teema peaks Ratase sõnul olema samuti laual.

Ratas ütles, et majanduses on üks aktuaalsemaid küsimusi töökäte puudus. Tänase kokkuleppe järgi Ratase sõnul kolmandates riikidest pärit töötajatele kehtestatud kvooti tõsta ei ole plaanis. Ta rõhutas, et teatud sektorites ja palgatasanditel on tööjõuküsimus viidud kvoodi alt välja.