"No midagi ei ole muutunud nendes põhjustes, miks piirileping on Venemaaga alla kirjutatud. Peamine põhjus on ikkagi see, et Eesti julgeolek suhetes Venemaaga oleks veelgi tugevamal alusel," ütles endine välisminister, praegune Euroopa Parlamendi saadik Urmas Paet (Reformierakond).

Sama leidis ka kauane diplomaat, Eesti kunagine suursaadik Moskvas, eksvälisminister Marina Kaljurand (SDE), kes on praegu samuti Euroopa Parlamendi saadik: "Ma leian, et Eestile on piirileping väga vajalik. See on vajalik selleks, et oleks juriidiliselt selge, kus piir kulgeb, et saaks lõpetada muude vahetused ja saaks selles küsimuses lõpliku selguse. Ma ei ole nii naiivne, ma tean, et Venemaa rikub lepinguid, aga antud olukorras on piirileping Eestile kindlasti kasulik."

Ka riigikogu väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa (Keskerakond) leidis sama, kuid lisas, et Eesti peab sealjuures oma seisukohtadele jääma: "Meie jaoks on piirileping kahtlemata vajalik ja oluline, kuid mitte igasugustel tingimustel. Venemaa kirjutaks ammu juba sellele piirilepingule alla, kui nad saaksid täpselt seda, mida nemad tahavad. See ei lähe mitte." Eesmaa märkis, et kuna Venemaal on sel aastal tulemas parlamendivalimised ning president Vladimir Putini positsioon ei ole nii tugev nagu varasemalt, riigil on viimastel aastatel probleeme ka majanduses ja isegi kaitsevaldkonnas, siis tõenäoliselt ei ole piirilepingu ratifitseerimine Eestiga Venemaa jaoks prioriteetne teema.

Samuti tunnistas Kaljurand, et ilmselt ei ole Moskval praegu huvi piirilepingu ratifitseerimiseks. "Kas piirilepingu saab [ratifitseerida] nii, kui teine pool seda ei soovi teha? Praegu Venemaa ei ole näidanud, et ta soovib piirilepingut sõlmida. See aga ei tähenda, et piirileping ei peaks olema päevakorral ja seda ei peaks tõstatama kohtumistel Vene poole esindajatega," rääkis Kaljurand.

Eesmaa meenutas, et Eesti ja Venemaa parlament on lubanud 2014. aastal täpsustatud tekstiga piirilepingu ratifitseerida kooskõlastatult, kuid Vene pool ei ole Eesti sammule vastanud. "Me teame, mida meie tahaksime - see oleks piirileping, aga Venemaa parlament ei ole seda (ratifitseerimist -toim.) alustanud. Me leppisime kokku, et me liigume kui mitte sünkroonis, siis kindlasti paralleelselt. Meie oleme esimese lugemise teinud," ütles Eesmaa. "Teist lugemist me kindlasti ei tee enne, kui Venemaa parlament on vähemalt ühe lugemise ära teinud," rõhutas ta.

"Piirilepped vajavad ratifitseerimist nii Vene kui ka Eesti parlamendis. Aga jah, seda saab teha ainult siis, kui Venemaaga on selgelt kokku lepitud, milline see ratifitseerimise samm olema saab," tõdes ka Paet.

Paet ja Vene välisminister Sergei Lavrov allkirjastasid 18. mail 2005 uue Eesti-Venemaa piirilepingu, mille Eesti parlament ratifitseeris juba sama aasta 20. juunil. Kuid riigikogu lisas ratifitseerimisseadusele preambuli, milles viidati Tartu rahulepingule ja öeldi, et võrreldes Eesti Vabariigi põhiseaduse artikliga 122 on piiri osaliselt muudetud. See ärritas Venemaad ning ta võttis oma allkirja lepingult tagasi seda ratifitseerimata. 18. veebruaril 2014 allkirjastasid Paet ja Lavrov Moskvas järjekordse Eesti-Venemaa piirilepingu, millele oli lisatud kaks lauset, kus öeldi, et piirileping reguleerib vaid riigipiiri puudutavaid küsimusi ja lepingupooled kinnitavad vastastikku territoriaalsete nõudmiste puudumist.

Uus piirileping ei ole jõustunud, oodates mõlema riigi parlamendis ratifitseerimist. Riigikogu on ratifitseerimise esimese lugemise teinud, Vene riigiduuma mitte.