"Täiemastaabiline sõda ei oleks USA poolt hea lahendus. Ma olen ise olnud eelmisel kümnendil kriitiline nii Afganistani sõja, Iraagi sõja kui ka Liibüa kohta. Sõja alustamine ei ole ühelgi korral täitnud oma eesmärki. Kui 2003 Iraagi sõda algas, oli raskuspunkt vallutada riik kiiresti ja purustada Saddam Husseini režiim. Aga selle saavutamine ei andnud sõjas võitu. Selle tagajärjel suurenes Iraani mõjuvõim, sealhulgas Iraagis. Ja kerkis esile algul Al-Qaeda ja hiljem ISIS. Need ei olnud ju sõja eesmärgid! Selles kontekstis küsin, mis oleks uue sõja eesmärk? Ehk USA peaks otsest sõjalist invasiooni vältima - see oleks suur viga," rääkis Kunnas ERR-ile.

Kunnase sõnul ei ole mõtet võrrelda USA ja Iraani sõjalist võimekust lineaarses mõttes.

"Kas Iraan oleks sõjaliselt vallutatav? Seda ei saa vaadata nii lineaarselt, et kellel on rohkem vägesid. Kui võrdleme USA ja Talibani sõjalist võimekust, siis see suhe on kümneid kordi veelgi rohkem USA kasuks, aga kas see tähendab seda, et sõda Afganistanis on võidetud?" küsis Kunnas.

Möödunud ööl USA ja koalitsioonijõudude Iraagis asuva baasi ründamist Iraani poolt pidas Kunnas üllatuslikuks, sest Iraan on sellistes asjades kasutanud varem võõraid käsi ehk oma liitlasi Lähis-Idas. 

"Ehk alustame Süüria valitsusvägedest, Hezbollah´st, Jeemeni šiiitidest mässulistest. Iraanil on küllalt käsilasi, keda ta on varem kasutanud oma räpasteks tegudeks. Aga seekord vastas Iraan ise. See oli mulle mõningane üllatus, sest oletasin, et Iraan toimib sama mustri järgi, nagu varem."

Et baasi rünnakus hukkunuid polnud, näitas Kunnase sõnul USA head eelhoiatussüsteemi.

"Hea on ka see, et Eesti kaitseväelased on elus ja terved ning nendega ei ole midagi juhtunud. Kas me peaksime oma mehed Iraagist kohe ära tooma? Üldiselt on meil olnud tavaline käitumine kõikidel sõjalistel operatsioonidel, et me ei tee üksi mingeid ennatlikke otsuseid. Ilma partnerite ja juhtriik USA-ta konsulteerimata. Jah, me oleme võidelnud kõigis neis sõdades, kandnud suhteliselt raskeid kaotusi. Aga me peaks jätkama sama joont, kui tahame, et ka liitlased meid sõjalise konflikti korral aitaksid," sõnas Kunnas.

Laaneots ei usu Iraani valmidust suureks sõjaks

Endine kaitseväe juhataja ja riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Ants Laaneots (Reformierakond) ei usu, et läinud ööl Iraagi kahe baasi pihta raketilöögid andnud Iraan tegelikult suureks sõjaks valmis on.

Laaneots rääkis ERR-ile, et Al-Asadi ja Irbili baasile korraldatud rünnnakute taga on tegelikult Iraani eriüksused, mis kuuluvad Iraani revolutsioonikaarti. "Nad on muidugi praegu õhku kõvasti täis, ähvardavad, et kui veel mingi vastulöök tuleb, siis viiakse see tegevus ka USA kontinendile. Ma hästi ei usu seda kõike," rääkis Laaneots. Ühtlasi ei usu ta seda, et Iraan on valmis suureks sõjaks. "Ta teab väga hästi, et siis tehakse kõik maatasa."

Rääkides Eesti kaitseväe instruktoritest Iraagis ja võimalikest edasitest sammudest nende osas, tuletas Laaneots meelde, et Eesti kuulub koalitsiooni ning nüüd on USA kui selle juhtivriigi otsustada, mis koalitsioonijõududega edasi saab. Vastavat otsust oodatakse USA presidendilt Donald Trumpilt kolmapäeva pärastlõunal. Laaneots viitas aga veel teisipäeval president Trumpi öeldud sõnadele, et kui Iraak hakkab koalitsioonivägesid riigist lahkuma sundima, langeb Iraak ise sanktsioonide alla.

Iraagi parlament kutsus pühapäeval riigi valitsust lõpetama koalitsiooni üksuste viibimine riigis, ent Laaneotsa sõnul on küsitav selle otsuse legitiimsus. Esiteks seepärast, et selles tegemises osalesid ainult šiiidid, sunniitidest saadikuid ja saadikuid teistest usulahkudest sellel parlamendiistungil ei olnud.

"Teiseks, seda otsustab ikkagi Iraagi valitsus, mitte parlament, mida n-ö külalisvägedega teha, kas paluda nad välja saata või mitte. Kolmas aspekt on Iraagil see, et nad on püsti hirmul, eriti seal elavad sunniidid, et kui koalitsioonijõud lahkuvad Iraagist, siis on nad kahe tule vahel: ISIS on ärganud uuesti üles ja teiseks läheb siis kogu Iraak Iraani mõju alla," rääkis Laaneots, lisades, et see oli tapetud kindrali Qasem Soleimani unistus, et saada oma kontrolli alla nii Süüria kui Iraak, et tekitada suur šiiitide riik.