Herem ütles kolmapäeval "Aktuaalse kaamera" otsestuudios, et eestlased jõuavad Kuiveiti ööpäeva jooksul. Ta lisas, et info taanlaste lahkumisest jõudis Eestisse kolmapäeval kella 18 paiku.

Edasiste sammude kohta ütles Herem, et otsustatakse tund-tunnilt ja päev-päevalt. "Mis edasi saab ... lähtume koalitsiooni tegevusest. Loodame, et saame Iraagis jätkata," sõnas Herem, lisades, et kui tuleb Eestis poliitiline otsus suurendada instruktorite koosseisu, siis kaitsevägi on selleks valmis.

Lähiaja kõige kriitilisem otsus on Heremi sõnul see, kas Eesti saadab Iraaki järgmise kuu alguses uue rotatsiooni või mitte. "Meie ülesanne on näidata tahet, et jätkame."

Luik: Eesti ei plaani täiendavat üksust Iraaki saata

Päeval ütles kaitseminister Jüri Luik ERR-ile, et Eesti ei plaani lahingüksuste saatmist Iraaki. Nii vastas kaitseminister "Aktuaalse kaamera" küsimusele NATO rolli suurendamise kohta Lähis-Idas, mille tõi esile USA president Donald Trump oma Iraani-teemalises avalduses. 

Luik pakkus, et president Trumpi pöördumine NATO poole võib tähendada täiendavat vajadust luurelennukite või laevastiku järele piirkonnas. NATO treeningmissioon juba tegutseb Iraagis. Luik ei näe vajadust täiendavat eesti jalaväeüksust Iraaki saata.

"Eesti jääb ikkagi nõuandvasse rolli. Ma ei näe, et me läheksime või ka peaksime minema lahingüksustega Iraaki. Meie roll on nõuandev. Teoreetiliselt on võimalik seda nõunike arvu ka suurendada, kui selline vajadus tekib," rääkis Luik.

Iraan tulistas öösel rohkem kui tosin ballistilist raketti kahe õhuväebaasi pihta Iraagis, kus baseeruvad USA ja koalitsioonijõudude üksused. Tegemist oli vastusega Iraani kindrali Qasem Soleimani tapmise eest USA poolt.

Herem ütles, et rünnaku kohta oli info olemas. "Rünnakust hoiatus oli, aga kust see tuli, siis mina ei saa seda kinnitada," sõnas Herem. Ta ütles, et baasis olev koosseis oli rünnaku toimumise ajal ohutus kohas.