Kaljurand: paraku kehtib maailmapoliitikas tugevama õigus ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Marina Kaljurand
Marina Kaljurand Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Eesti endine välisminister Marina Kaljurand, nüüdne Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraadist saadik, sai ÜRO peasekretärilt kutse liituda maailmaorganisatsiooni relvastuskontrolli nõuandekomiteega. Kas maailma iseloomustab põhimõte "kellel jõud, sellel õigus"? "Ma pean sellega nõustuma," tunnistas Kaljurand.

"See oli mulle üllatus, kui sain eelmise aasta lõpus ÜRO peasekretärilt [Antonio Guterreselt] kirja ning hiljem täpsustati, et minult oodatakse panust just uute ohtude määratlemisel, milleks on küberrünnakud, küberturvalisus, küberjulgeolek, aga samuti oodatakse Ida-Euroopa pilku," ütles Kaljurand.

Nõuandekomiteesse kuulub 15 eksperti Indoneesist Namiibiani, Eesti lähiriikidest ka näiteks Rootsi endine välisminister Margot Wallström.

"ÜRO peasekretär palus meil kahe aasta jooksul keskenduda tuumarelvadele, relvastuskontrollile, küberohtudele, inimeste kaitsele, et pakkuda talle võimalused, mida saaks selles keerulises rahvusvahelises olukorras teha ÜRO," sõnas Kaljurand.

Ta rõhutas, et enam ei dikteeri kaks jõukeskust – Ameerika Ühendriigid ja Venemaa – maailma turvalisust, ka mitte tuumaturvalisust. 21. sajandil on mängijaid rohkem.

Kui USA president Donald Trump kutsus kolmapäeval Euroopa liitlasi, Venemaad ja Hiinat loobuma Iraani tuumaleppest, siis Kaljurand näeb leppel veel elulootust.

"Tuumalepe Iraaniga [2015. aastal] oli EL-ile suur diplomaatiline võit. Tänu sellele on Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri sõltumatud eksperdid saanud juurdepääsu Iraani tuumarajatistele, on ülevaade Iraani tegevusest," meenutas Kaljurand. "Ma ei tea, kui suur usaldus on praegu Ameerika Ühendriikide vastu uue lepingu läbirääkimistel, kui on teada, et eelmisest lepingust lahkus president Trump peamiselt põhjusel, et see oli sõlmitud eelmise administratsiooni poolt, tema ei usaldanud president Obama poolt läbiräägitut ja suudab parema lepingu saada."

Kaljurand ei arva, et see leping on nüüdseks surnud: "Vast saab seda veel elus hoida. Iraan küll ütleb, et ei pea seda enam endale siduvaks, aga ei ole teinud midagi, mis rikuks lepingu kõige olulisemaid sätteid. Euroopa Liit peaks selles kõiges olema aktiivsem, mis pole meile mitte võimalus, vaid kohustus, nagu ka näiteks Türgi ja Süüria suhete klaarimisel."

Rääkides 3. jaanuaril puhkenud kriiisist, kui USA tappis droonirünnakuga Bagdadisse saabunud Iraani mõjuka kindrali Qasem Soleimani, millele järgnes Iraani raketilöök USA baaside pihta Iraagis, ütles Kaljurand, et ei ole sarnaselt paljude ekspertidega veendunud, kas see tapmine oli täielikult kookõlas rahvusvahelise õiguse ja vältimatut ohtu ennetava rünnaku põhimõttega. Samas ta möönis, et ei ole ju näinud "neid veenvaid tõendeid, millest räägib president Trump ja mida ta näitab üksikutele inimestele".

Kommenteerides ÜRO Julgeolekunõukogu ajutise liikme ametiaega alustanud Eesti eesmärke, leiab kaljurand, et me ei tohiks lahti ütelda väärtuspõhisest välissuhtlusest ning peaksime tuginema rahvusvahelisele õigusele.

"Eestile on tähtis lähtuda rahvusvahelisest õigusest, pidada oluliseks rahvusvahelisel õigusel põhinevat maailmakorda, kus on teada, millised on käitumisreeglid, mis on lubatud ja mis mitte. See on oluline kõikidele väikestele riikidele," rõhutab Kaljurand.

"Ideaalses maailmas täidaksid kõik kõiki reegleid, aga me ei ela ideaalses maailmas, ka mitte siseriiklikult, kus iga päev mingeid reegleid rikutakse," tõdes ta.

Küsimusele, kas ongi nii, et kellel jõud, sellel õigus, tunnistab endine välisminister ja kauane diplomaat, et paraku see nii on.

"Jah, nii väga kui ma ka ei tahaks sellega nõustuda, aga ma pean sellega nõustuma. Kui vaatame, kes täna rahvusvahelist õigust kõige rohkem muudavad ja kujundavad, siis need on tõesti suurriigid," ütleb Kaljurand.

Viitele, et Eesti valitsuse on igati vältinud kriitilisi märkusi USA kui oma olulise liitlase aadressil, ega ole kahtluse alla seadnud kindral Soleimani tapmist, vastab Kaljurand, et Eesti võiks julgemalt ka USA-lt selgitusi nõuda.

"USA on meile oluline liitlane, aga kui kritiseerime Iraani, võime ka julgemalt öelda, et meil on samuti küsimus Ameerika Ühendriikide käitumise kohta kindral Soleimani tapmisel," nõustus Kaljurand. "Võib ka julgemalt öelda, et liitlasena oleksime oodanud Ameerika Ühendriikidelt eelnevat informeerimist, koostööd liitlastega. See ei ole esimene kord, kui USA teeb nii, et eelnevalt liitlastega ei räägi. Viimase näitena oli [ameeriklaste] vägede väljatoomine Süüriast. Neid asju on olnud ka varem. Jah, võibolla peaksime julgemalt ütlema seda, mis ei tähenda, et meie liitlassuhe muutub teise- või kolmandajärguliseks."

Kaljurand töötas välisministeeriumis diplomaadina aastatel 1991-2015, esindades selle aja jooksul Eestit suursaadikuna Ameerika Ühendriikides, Venemaal ja mitteresideeriva suursaadikuna muuhulgas ka Iisraelis. Kaljurand on lõpetanud Tartu ülikooli juristina ning omandanud magistrikraadi rahvusvahelises õiguses ja diplomaatias Tuftsi ülikoolist USA-s. Välisminister oli Kaljurand vahemikul 16. juulist 2015 kuni 9. septembrini 2016.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: